Majanduse jahtumine läheb Eestist mööda

Hansapank, mille käes on ligi 60% Eesti ja kolmandik Läti ja Leedu pangandusest, annab oma tulemustega aimu Balti riikide majanduse seisust.

Hansapanga Grupi juhi Indrek Neivelti sõnul tulevad hästi tagasi kõikvõimalikesse majandussektoritesse antavad laenud ja pole näha, et maailmamajanduse jahtumine panga tegevusele mõju avaldaks.

?Jahtumine puudutab arenenud maailma. Arenevad riigid arenevad väga kiiresti,? ütles Neivelt eile panga tulemusi avalikustades. Tema sõnul annavad asjast hea ülevaate majandusajakirja The Economist viimastel lehekülgedel toodud tabelid, kus Lääne-Euroopa ja USA kesise kasvu kõrval teevad ilma Venemaa, India ja Hiina.

Nii on näiteks Venemaa aktsiaturg aasta algusest kerkinud 35%, kõige rohkem suurte riikide arvestuses. Samal ajal on enamiku Euroopa riikide ja USA aktsiaturud kukkunud mitukümmend protsenti.

Hansapanga aktsia on aasta algusest kerkinud 12%, kogu Eesti aktsiaturg tervikuna kukkunud 5%, seda peamiselt Eesti Telekomi nõrkade tulemuste tõttu.

Erinevalt Eesti Telekomi juhist Jaan Männikust, kes ei oota oma juhitava ettevõtte aktsia hinna tõusu, on Neivelt väga optimistlik. Tema sõnul on Baltimaade majandus väga heas korras ja suure kasvupotentsiaaliga.

Hansapanga juhi optimismi jagab ka investeerimispanga Trigon analüütik Toomas Reisenbuk. Tema sõnul võib küll leida märke jahtumisest ja pangasektoris võivad väliskeskkonna mõjud ilmneda hilinemisega, ent äsja avaldatud tööstustoodangu ja tööpuuduse head näitajad lubavad arvata, et asjad on korras.

Reisenbuki väitel aitab Eesti majanduse hädast välja see, et siin on nn uue majanduse ja telekomi osatähtsus väike. Seevastu vana majanduse harud ja sellega seotud sektorid on tugevad. ?See võimaldab uskuda, et tuleme maailmamajanduse jamadest puutumatult läbi,? ütles ta. ?Oleme endiselt teel viieprotsendilise aastakasvu poole.?

Hansapanga peamise rivaali, ligi 16 mld kroonise varade mahuga Ühispanga analüütik Aivo Kangus kommenteerib juhtpanga tegevust kui üle ootuste head: ?19% ületas meie ootusi.? Samas on ta maailmamajanduse jahtumise mõjude osas skeptiline: ?Ei tasu hetkel olla optimistlik.? Kangus põhjendab ettevaatlikkust asjaoluga, et ka 1997. aastal tundus, et Kagu-Aasia ja sellele järgnenud Venemaa kriis Eestit ei puuduta. Samas kukkus aktsiaturg neli aastat tagasi mitmel korral paarkümmend protsenti, tuues Hansapanga aktsia mõne kuuga 250 kroonilt alla 100 krooni taseme. Tänavu pole midagi sellist toimunud.

Ühispanga tulemusi ei oska Kangus kommenteerida. ?Alles eile tulid emapanga tulemused välja. Ka mina loen Ühispanga tulemusi ajakirjandusest,? lisas ta.

Sarnaselt 69 mld kroonise varade mahuga Hansapangaga areneb kiiresti paarkümmend korda pisem, 4 mln kroonise varade mahuga Nordea Panga Eesti harukontor. Nordea juht Eestis Juhani Seilenthal ütles, et Nordea on Eestis kasvatanud peamiselt eraisikulaenude mahtu, pangateenustega samas tempos areneb liising, mida Nordea Finance vahendab kaubamärgi A1 kaudu.

Seilenthali sõnul võib maailmamajanduse jahtumine tuua Eestile kasu, sest Euroopas on käimas allhangete ümbermängimine ja ettevõtjad vaatavad, kus on odavam toota. Eesti on siin võitja oma odava tööjõuga. ?Mina pole kindel väitma, et peegeldus peab tulema,? kommenteeris ta võimalust, et arenenud riikide jahtumine kandub üle Eestisse.

Seilenthali sõnul oleneb mõju ka sektorist. Näiteks metsanduses kukuvad tooraine hinnad igal pool. Samas IT-alal pole Eesti saavutanud arvestatavat kasvu ja sektori allakäik seetõttu Eestit ei puuduta. Nii nagu on öelnud Baltimaade ühe suurima IT-firma Microlinki juht Allan Martinson: ?Kui pole buumi olnud, pole ka midagi, mis võiks lõhkeda.?

Eesti majanduse heast käekäigust võidab järjekindlalt Hansapanga endine juht Jüri Mõis. Tema ligi 12 mln kroonise Hansapanga aktsiapaki väärtus kerkis eilse päevaga peaaegu poole miljoni krooni võrra. Mõis ütles, et tema nägemuse kohaselt on maailmamajandus jätkuvalt tõusuteel, tegemist on lühiajalise jahtumisega. Mõisa seisukohalt on Hansapank hetkel üks paremaid investeeringuid maailmas olukorras, kus välisturgudel on aktsiate hinnad poolteist aastat järgemööda kukkunud.

___________________________________________