Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Koostöö riigiga annab uusi arenguvõimalusi

27. august 2001, 00:00

Eesti on teiste Ida-Euroopa riikidega võrreldes olnud majanduse ümberkorraldamisel väga liberaalne ja üldiselt ka edukas. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete erastamine on lõppenud, enamikus valdkondades on turuosad jaotunud ja toimunud on teatud stabiliseerumine. Kas ja milliseid võimalusi pakub ettevõtjatele koostöö riigiga? Mida võidavad sellistest projektidest ettevõtjad ja mida riik?

Riigi ja erakapitali koostöövormid on aja jooksul teinud kogu maailmas läbi märkimisväärse arengu. Kuigi esimesi erasektori ja riigi koostöös valminud projekte ,nagu tasulised sillad ja kanalid, võib näiteks tuua Prantsusmaal juba 17. sajandist, peeti kuni 1970. aastateni loomulikuks, et kõikide n-ö strateegiliste teenuste (tervishoid, politsei, kaitsevägi, sotsiaalsüsteem, vanglad, haridus) kui ka majandusharude (energeetika, transport, sideteenused) majandamisega saab hakkama vaid riik. Riikliku julgeoleku ja erakapitali vähese usaldusväärsuse tõttu peeti mõeldamatuks, et mõnda strateegilist teenust võiks riigi asemel pakkuda erasektor.

Olulised muutused algasid 80ndatel aastatel põhiliselt anglo-ameerika riikides. Ettevõtete monopoolsusest, puudulikust regulatsioonist ja vähesest fokuseeritusest põhiteenustele suurenenud kulud riigieelarvele, ebaefektiivsuse ja teenuste kvaliteedi probleemid sundisid otsima uusi lahendusi riigi ja erasektori rollide jaotuses.

Eraettevõtted on tugevad äri praktilises korraldamises: harjutud on tegutsema tiheda konkurentsi tingimustes ning pidevalt muutuvas keskkonnas. Püsima jäävad ainult need ettevõtted, kes suudavad pikaajaliselt kasumit teenida.

Vastupidiselt erafirmadele ei ole riigile kuuluvad organisatsioonid ja ettevõtted ajalooliselt olnud suunatud kasumi teenimisele. Riigifirmade eesmärgid on olnud poliitilisemad, hajusamad ja komplekssemad, sageli suunatud sotsiaalse võrdsuse tagamisele. Seetõttu võib avalikku sektorit pidada vähem riskialtiks ning vähem muutustele orienteerituks kui eraettevõtteid.

Eraettevõtted on innovaatilisemad, sest kasumi teenimise ja arenemise nõue sunnib neid katsetama uudsete ärilahendustega. Innovatsioon ja uued ideed aitavad eraettevõtetel omakorda teha äri efektiivsemaks ning luua suuremat lisaväärtust. Eraettevõtted on riigiettevõtetega võrreldes ka kliendikesksemad. Eraettevõtted on klienti alati rohkem tähtsustanud kui riigiettevõtted. Ainult kvaliteetseid teenuseid pakkudes ning klientide vajadusi üha paremini tundma õppides tagatakse kliendisuhte jätkuvus. Avalik sektor on reageerinud tavaliselt aeglasemalt teenuste kasutajate vajaduste muutumisele. Osaledes avaliku sektori projektides, on ettevõtjatel oma varasemat ärikogemust kasutades võimalus pakkuda avaliku sektori teenuseid efektiivsemalt ja kliendikesksemalt, kui riik seda praegu suudaks.

Miks ei ole Eestis näiteks tervishoid või haridus juba tervikuna erastatud? Eeskätt on küsimus piisavates mängureeglites ehk regulatsioonis. Erakapitali kaasamine ei tähenda, et riik peaks loobuma kontrollist toimuva üle. Vastupidi, erakapitali kaasamine nn strateegilistesse valdkondadesse saab olla edukas ainult tugeva ja toimiva regulatsiooni olemasolul.

Riigi ülesandeks on olnud ja peab jääma tulevikus valikute tegemine põhimõtteliste arengusuundade vahel, valitud arenguteede täitmise järgimine ning avalikkuse huvide kaitsmine laiemalt. Näiteks enne erakapitali kaasamist tervishoidu peab riik kui teenuse ostja määratlema ostetava teenuse koguse (näiteks kui palju voodikohti haiglates on vaja 1000 elaniku kohta) ning kui suure summa eest ollakse valmis tervishoidu rahastama. Lisaks peab riik kehtestama kvaliteedinõuded ja süsteemi kvaliteedinõuete täitmise kontrollimiseks ning mehhanismid sekkumiseks, kui teenust ei osutata vajalikul tasemel.

Seega tuleks erakapitali kaasamist igati soodustada, unustada ei tohiks aga regulatsiooni ja kontrollimehhanisme: riigi osaks on keskkonna loomine, regulatsioon ja kontroll, eraettevõtjatelt teenuse praktiline teostus. Praegu tegeldakse mitmes ministeeriumis vastavate põhimõtete ja regulatsiooni väljatöötamisega. Lähiaastatel avaneb ettevõtjate ja riigi koostööks kindlasti mitmeid võimalusi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:08
Otsi:

Ava täpsem otsing