Kreitzberg võitis esimese vahefini?i

Sirje Niitra 28. august 2001, 00:00

Kreitzberg ütles, et maksimaalselt võinuks ta eile saada 43 või 44 häält, sai aga 40. ?Kuid ma usun, et ka Tarand lootis rohkem saada,? lisas ta. Kreitzbergi poolt hääletasid riigikogu keskfraktsiooni ja rahvaliidu fraktsiooni liikmed.

Tänase teise hääletamisvooru kohta, kus tema vastaseks on Peeter Tulviste, avaldas Kreitzberg lootust, et häälte vahekord tuleb umbes sama. Kolmanda kandidaadi tulekut ei pidanud ta reaalseks.

Küsimusele, miks ta ei lähe kandideerima otse valijameeste kogusse, vaid alustas päris algusest, vastas Kreitzberg, et võrreldes näiteks pearivaali Saviga on tema palju vähem tuntud. ?Olen olnud suhteliselt varjus ja alustasin nullprotsendise reitinguga,? märkis ta. Seetõttu on Kreitzberg seadnud enda sõnul eesmärgiks on tuntuse ja veenvuse suurendamise.

Presidendiks saades lubas Kreitzberg sõita palju ringi Eestimaal ja teha esimese välisvisiidi Lätti. ?Tuleb loobuda rivaalitsemisest Balti riikide vahel, palju suuremat kasu annab koostöö,? selgitas ta.

Kreitzbergi sõnul kulub Eesti endiselt Baltimaade sekka ja see omakorda Baltoskandiasse. Lisaks huvitab teda enda sõnul Vene-poliitika. ?Ma pole rahul sellega, et õigeusu kiriku registreerimise küsimus on seni lahendamata, ehk peaks selle depolitiseerima,? lausus ta.

Akadeemilise nõukoguga lubas Kreitzberg presidendiks saades hakata tõsiselt arutama tööhõive küsimusi. Eriti tõsine on tema hinnangul olukord Ida-Virumaal. ?Aga lubamatu on seegi, et Hiiumaal on kaubad 25 protsenti kallimad, sest need tuuakse kohale praamiga,? lausus ta.

Kreitzberg andis eile pärast edu riigikogu esimeses hääletusvoorus välkpressikonverentsi koos Keskerakonna liidri Edgar Savisaarega, kes avaldas lootust, et Kreitzbergil läheb täna veel paremini kui eile. Savisaare hinnangul oli Tarandi üle võidu saamine väga oluline, sest tegu oli koalitsiooninõukogu esimehega, kellele kuulub ka peaminister Mart Laari suur toetus.

Savisaare hinnangul on kõigil neljal põhilisel presidendikandidaadil ehk siis Kreitzbergil, Savil, Rüütlil ja Tulvistel enam-vähem ühesugune toetus ja võitjal väga suurt edumaad teiste ees olema ei saa. Keskerakonna esimene eelistus on Kreitzberg, seejärel aga Rüütel.

Savisaar ütles, et ei usu alanud presidendivalimiste täielikku läbipaistvusse ja kindlasti sõlmitakse ka salakokkuleppeid. Ta tõi näiteks Isamaaliidu ja Mõõdukate väidetava kokkuleppe, et Tarandi hääled lähevad teises voorus Tulvistele. ?Kui see nii on, siis on see küll salakokkulepe ja fraktsioonide ühisavaldust eirati kohe järgmisel päeval pärast selle tegemist,? selgitas ta.

Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Meelis Atonen ütles, et Toomas Savi kandidatuur esitatakse täna riigikogus üles vaid juhul, kui ta osutub koalitsiooni ühiseks kandidaadiks. ?See ei sõltu aga mitte niivõrd meist kui meie koalitsioonipartnereist,? lisas ta. Siiski pidas ta tõenäosemaks, et Savi astub valimistulle alles valijameeste kogus 21. septembril.

Atoneni sõnul kasvab Savi võimalus saada presidendiks valitud iga päevaga. ?Tänase seisuga on see juba 70 protsenti 30 vastu,? lausus ta.

Rahvaliidu presidendikandidaat Arnold Rüütel ütles, et Rahvaliidul on juttu olnud nii Keskerakonnaga kui ka teiste opositsiooniparteidega. Oma kandidaadi ülesseadmises tänases voorus ta siiski kahtles. ?Nõustusin kandideerima ainult ühel eesmärgil, et tasakaalustada Eesti arengut eri piirkondade vahel nii majanduslikus kui sotsiaalses ja kultuurilises mõttes,? lausus ta. Teistest kandidaatidest pidas Rüütel vaadetelt endale kõige lähedasemaks Kreitzbergi, kellega on teaduse vallas eelnevalt palju suhelnud.

Rüütel ütles, et tal pole presidendiks saades ambitsiooni korraldada kuninglikke vastuvõtte või istuda uhkes kabinetis, kuid ta soovib teha kõik keeruliste sotsiaalsete probleemide lahendamiseks Eestimaa eri paikades.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing