Euribori langus rõõmustab laenajat ja euroettevõtjat

Peep Sooman 31. august 2001, 00:00

Euroopa Keskpank alandas eile intressimäära 0,25 protsendipunkti seniselt 4,5 protsendilt 4,25 protsendile.

Hansapanga eralaenuarendusosakonna juhataja Kersti Arro ütles, et kui langeb Euribor, siis langevad ka laenuintressid Eestis. Samas ei ole Arro sõnul näiteks 0,25protsendipunktilise intressilanguse korral igakuised laenude tagasimaksete vähenemised märkimisväärsed. Arvestades 150 000kroonise kümne aasta pikkuse laenu intressiks 9,25 või 9 protsenti, on tagasimakse vahe vaid 20 krooni kuus. Miljonikroonise laenu korral oleks umbes 12 000kroonine igakuine tagasimakse väiksem kõigest 130 krooni võrra. ?Palju olulisem on see, et kui pidevalt intress langeb, siis see soodustab laenamist, inimesed julgevad rohkem laenata,? lisas ta.

Hansapank arvestab Euribori laenulepingu sõlmimise kuupäeva seisuga. Krooni baasil väljastatavate eluasemelaenude aastaintress on Hansapangas 11 protsenti, kuid Arro sõnul antakse seda harva, sest suure intressivahe tõttu puudub toote vastu huvi.

Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas ütles, et kuna pank arvestab eluasemelaenude baasiks olevat Euribori iga kuu alguses, siis peaks Euroopa Keskpanga intressikärbe alandama laenuintresse järgmisest nädalast. Väga oluliselt see tavakliendile midagi ei tähenda, aga laias laastus langeb laenuintress 0,25 protsendipunkti võrra, ütles Messimas. Praegu on Ühispanga eluasemelaenu baasintressiks Euribor pluss 4 protsenti. Messimase sõnul on keskmine väljastatud eluasemelaenu intress Ühispangas umbes 9 protsenti, seega peaks septembri algusest langema see 8,75 protsendile.

Krooni baasil Ühispank eluasemelaenusid ei väljasta, vaid eritingimustel väljastatav nn lõvilaen on krooni baasil ning selle aastaintress on viieks aastaks fikseeritud 8 protsenti.

Hansapank Marketsi analüütik Maris Lauri ütles, et intressikärbe on Euroopa mõttes suuresti psühholoogiline samm, mis näitab, et Euroopa Keskpank on ikkagi valmis intresse langetama. ?Tõenäoliselt oodatakse, et mingi aja pärast tuleb järgmisi alandamisi, selline alandamine või ootus, et see tuleb, alandab ka meie intresse,? sõnas Lauri. ?Eestile on intressikärpe otsene mõju vähene,? leidis Lauri, kelle sõnul peaks siiski laenuintressid nii eraisikutele kui ettevõtetele langema, kui väljastatavad laenud on Euriboriga seotud. ?Terve Euroopa suhtes on sellel suurem kaal, madalamad intressid mõjutavad rahavoogusid, kui majanduses on raha rohkem, siis see ergutab majanduskasvu,? sõnas ta. ?Aasta tagasi olid intressid USAs ja Euroopas suurema vahega, USA oli ahvatlev ja raha kippus sinna jalga laskma, ehkki ka Euroopas oleks seda hädasti vaja olnud,? lisas Lauri.

Eesti Panga rahvusvaheliste ja avalike suhete osakonna juhataja Tanel Rossi sõnul kinnitab Euroopa Keskpanga otsus alandada intressimäära 0,25 protsendipunkti võrra, et keskpanga arvates aeglustub europiirkonna hinnatõus eelolevatel kuudel.

?Eesti majanduspoliitika jaoks annab see eelkõige signaali, et võime oodata inflatsiooni juulis alanud langustrendi jätkumist, sest meie hinnatõus sõltub otseselt europiirkonna inflatsioonist,? ütles Ross.

Eesti Panga prognoosi kohaselt tõusevad tarbijahinnad 2001. aastal keskmiselt 5,7 kuni 5,9 protsenti, lausus ta. ?Kui inflatsioon europiirkonnas alaneb, suureneb ka sealsete tarbijate ostuvõime ja seega potentsiaalne nõudlus Eesti eksportkaupade järele,? sõnas Ross. ?Euroopa Keskpanga otsus võib mõjutada ka Eesti pankade laenu- ja hoiuseintresse, kuigi lisaks Euroopa intressitasemele mängib siin rolli konkurents kohalikul pangandusturul,? lisas Ross.

Tegu oli juba teise intressikärpega tänavu. Esimene kärbe toimus maikuus.

USA keskpank on sama ajaga intressi kärpinud juba seitse korda. Intressikärbe oli võimalik, sest on näha inflatsiooni alanemist eurotsoonis, põhjendas Euroopa Keskpanga president Wim Duisenberg eile Frankfurtis toimunud pressikonverentsil.

Duisenbergi sõnul on inflatsioon nõrgem, kui oodati ja, ka majanduskasv on aeglasem, kui oodati veel paar kuud tagasi. Ta ütles, et majanduse jahtumine eurotsoonis tuleneb jahtumisest USA ja Jaapani pikaaegsest nõrkusest. Duisenbergi sõnul on ka eratarbimine hakanud vähenema, mis lubab oodata madalamat inflatsiooni tulevikus.

Duisenberg väljendas lootust, et palgatõus jääb oodatust väiksemaks ning eri riigid alandavad maksukoormust. Samas tunnistas Duisenberg, et rahapakkumise kasv on endiselt suur, mida toetab erasektori ohtlikult hoogne laenamine.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing