Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Finantssektor hoiatab kaupmehi liigoptimismi eest
Kaubanduspindade arendamisel ei saa tegelikku elu eirata. Tundub küll, et osa projektide saatuseks on juba lähiajal vaikne hääbumine või ka rohkem problemaatiline sulgemine koos kreeditoride rahakaotusega. Veikko Maripuu, Suprema peaanalüütik (ÄP, 23.08.)
___________________________________________
Viimastel aastatel hoogsalt arenenud kaubandussektor on üks Hansapanga suurematest murelastest. Kaubandus on tähelepanu all olnud mõnda aega ning sellest lähtuvalt on pank teinud oma krediteerimisotsuseid. Praegu on Hansapank kaubandussektorisse kokku andnud 700 miljonit krooni laenu. Pole vahet, kas Hansapank annab raha või mitte, see võetakse kusagilt mujalt ning ehitatakse ikkagi kaubanduspinnad valmis ? ja see mõjutab kogu sektorit.
Jaekaubandus on korrelatsioonis sisemajanduse kogutoodanguga ühe elaniku kohta. Kui võtta Rootsi või Soome ja panna nad Eesti kõrvale, on erinevus nelja-viiekordne. Asi on inimeste elatustasemes ja selles, mida nad suudavad kulutada. Kaubanduspinna elujõulisust näitab käive ruutmeetri kohta. Kuna SKT elaniku kohta on Eestis oluliselt väiksem, on ka jaekaubanduse käi-ve elaniku kohta väiksem ja kauplused ei majanda ennast ära. Erkki Raasuke, Hansapanga juhatuse liige (ÄP, 23.08.)
___________________________________________
Ühispanga arvutused on näidanud, et osa kaubandusettevõtete puhul tekib müügipinda juurde kiiremini, kui müük järele suudab tulla. Hoolimata müügi enda kiirest kasvust on läbimüük müügipinna ühiku kohta kahanenud, mis omakorda tähendab marginaalide kahanemist. Mingil hetkel, kui nõudluse kasv kahaneb või ajutiselt peatub, võib see ka kahjumit tähendama hakata. Kaubanduse arendamisel peaks eelkõige lähtuma ostujõust. Sven Kunsing, Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor (ÄP, 23.08.)