Eesti olulisemate sihtturgude jahtumine kinnitab ohtu, et majanduskasv aeglustub

Veikko Maripuu 06. september 2001, 00:00

Eesti väliskaubanduse olukord juulis kandis kiire nõrgenemise märke, mil kaupade kogueksport langes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5% ning kaupade koguimport kasvas vaid tagasihoidlikud 2.7%.

Kuigi kaubavahetuse mahtude kasvutempo alanemine on olnud tunnetatav juba pool aastat, jäi juuli tulemus selgelt alla prognoosidele ning ilmestab suurepäraselt ? ehkki käesoleval perioodil negatiivses valguses ? maailmamajanduse mõju Eesti majandusarengule.

Ehkki peab arvestama, et ühe kuu baasil ei ole võimalik teha kaugeleulatuvaid järeldusi, on mitmes sektoris tegu juba väljakujunenud trendiga. Eelkõige on murelapseks elektroonikatööstuse allhankega seotud ettevõtted, mis tunnetavad tellimuste järsku kahanemist, eriti eelmise aastaga võrreldes.

Kandes sektori nõrkuse üle Eesti väliskaubandusele, oli juulikuu selles valdkonnas ebasoodus nii ekspordi kui impordi poolelt, mil väliskaubanduse statistikast ilmneb ligi miljardikroonine masinate ja seadmete ekspordi ja impordi kukkumine.

Arvestades tehnoloogiasektori mahtude kokkutõmbumist ko-gu maailmas, paistavad masinate ja seadmete valdkonna drastilise kokkutõmbumise taga selgelt elektroonikatööstuse probleemid.

Suhteliselt tagasihoidlik oli ekspordi areng ka muudes valdkondades, eriti tekstiili- ja mööblitööstuses, mis osaliselt on seletatav kollektiivpuhkuste perioodiga. Selle tõttu vähenes kaupade eksport juulis võrreldes juuniga 29%, mis on viimase viie aasta kõige ulatuslikum kokkutõmbumine samal perioodil.

Eesti väliskaubanduse ning majanduse kui terviku lähituleviku arengute suhtes paneb enam muret tundma impordi järsk kokkutõmbumine.

Juunis langes import võrreldes juuliga 20%. Kuna tegu on samuti keskmisest oluliselt suurema hälbega, on võimalik eeldada impordi kasvutempode kahanemise mõju pikemajalisemat kandumist Eesti lähituleviku ekspordiarengule.

Siinkohal väärib märkimist, et kaupade sissevedu Eestis töötlemiseks vähenes koguni 63% ning seetõttu on oodata, et Eesti väliskaubanduse mahte oluliselt mõjutav masinate ja seadmete sektor lisab väliskaubanduse numbritesse olulist vola-tiilsust ka lähematel kuudel.

Kokkuvõttes on oodatav, et Eesti väliskaubanduse kasvutempo jääb teisel poolaastal drastiliselt alla esimese poolaasta numbritele ning aasta kokkuvõttes ootame, et nii eksport kui ka import saavutavad sel aastal umbkaudu 10% kasvu.

Ehkki selle nädala alguses avaldatud Eesti teise kvartali esialgsed majanduskasvu numbrid olid suhteliselt soliidsed, võib väliskaubanduse oodatust suurema kokkutõmbumise mõju Eesti teise poolaasta majanduskasvule olla ulatuslikumgi, kui seni on arvestatud.

Jälgides Eesti olulisimate sihtturgude oodatust järsemat jahtumist viimastel kuudel, kinnistab see veelkord ohtu, et Eesti majandus suundub eelolevatel perioodidel oodatust väiksemasse kasvufaasi.

Seepärast on praeguste arengute valguses muutunud väga tõenäoliseks, et korrigeerime peale teise kvartali detailsema majanduskasvu hinnangu laekumist statistikaameti poolt allapoole oma käesoleva ning järgneva aasta reaalse majanduskasvu prognoose (praegu vastavalt 5,0% aastal 2001 ja 5,4% aastal 2002).

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:51
Otsi:

Ava täpsem otsing