Maksuvaba tulu määra tõstmisest. EAKL:

Lisaks planeeritavale elukalliduse tõusule vähenevad järgmisel aastal töötajate sissetulekud vähemalt 3% ? 1% brutopalgast tuleb maksta töötuskindlustusse, 2% pensionikindlustuse teise sambasse. Samuti on Ravikindlustusseaduse eelnõusse planeeritud töötajate märkimisväärsed kulutused tervishoiuteenustele. Maksuvaba tulu määra suurendamine 200 kr võrra jätaks töötajale kätte 52 kr kuus, mis osaliseltki kompenseeriks tulude vähenemise.

Kui töötajad maksavad ära 29% oma palgast, tähendab see esiteks töötajate kõrget maksukoormust ja teiseks tasakaalust väljas olevat maksusüsteemi ? pidades silmas ettevõtete tulumaksumäära 0%. Olukorras, kus ligi kahe kolmandiku töötajate palk on väiksem vabariigi keskmisest palgast, tähendab selline maksustamine töötajate igapäevase elustandardi ja töövõime langust.

Kolmepoolsetel läbirääkimistel valitsuse, tööandjate ja töövõtjate vahel on kokku lepitud suund maksuvaba tulu määra tõstmiseks alampalga tasemele, mis praegu on 1600 kr kuus. Jättes 2002. a maksuvaba tulu määra tõstmata, on järgnevatel aastatel selleks riigieelarvest veel raskem võimalusi leida.

Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt väheneksid maksuvaba tulu tõstmisel 1200 kroonini kuus ehk 14 400 kroonini aastas riigi ja kohalike omavalitsuste maksutulud kokku 333 mln kr võrra, millest 146 mln jääks puudu riigil. Iga 1200 kr, mille võrra aastast maksuvaba tulu tõstetakse (100 kr kuus), vähendab eelarvete laekumisi suurusjärgus 150?170 mln kr aastas. Arvestades praegust riigi ja kohalike omavalitsuste eelarve pingelisust, on maksuvaba tulu määra tõstmine alates 2002. a vähetõenäoline.

Kuna 56% üksikisiku tulumaksust laekub kohalike omavalitsuste eelarvesse, mõjutaks muudatus rohkem neid. Rahandusministeerium tegeleb kohalike omavalitsuste rahastamise skeemi võimaliku muutmisega ja loodab leida optimaalse lahenduse, et maksuvaba tulu muutmine ei vähendaks kohalikku tulubaasi.