Kasumi maksustamine tuuakse senisest varasemale ajale

Uuel aastal ootavad meid ees mõned uued seadused ja vanade muudatused. 1.jaanuarist 2002 jõustuva käibemaksuseaduse varju jäävad kindlasti tulumaksuseaduse muudatused, millest enam tähelepanu on seni pälvinud füüsilise isiku maksustatava tulu mahaarvamiste piirangud. Ettevõtjatele pakuvad aga kindlasti huvi muudatused dividendide maksustamise valdkonnas. Kuigi seaduse muutmise seadus ei ole veel riigikogu lävepakku ületanud, tasuks siiski juba arvestada võimalike muudatuste mõjuga.

Dividendide maksustamise peamiseks muudatuseks on kõigi väljamakstavate dividendide maksustamine.

Uuest aastast hakatakse maksustama ka Eesti kontserni siseselt makstavaid dividende. Alates 1. jaanuarist ei kehti enam põhimõte, et ühelt residendist äriühingult teisele residendist äriühingule makstavad dividendid on maksuvabad. Samas sätestab seaduse muudatus põhimõtte, et kui kord on juba dividendid maksustatud, siis teist korda seda enam ei tehta.

Kehtima hakkab sisuliselt kuni 1999. aasta lõpuni kehtinud tulumaksuseadusest tuttav dividendiarve põhimõte. Dividendide teistkordsel väljamaksmisel saab määravaks see, kui suur osa maksja firma aktsiatest või osadest dividendisaajal on. Kui dividendide saaja omab üle 20 aktsiatest või osadest, siis kui need dividendid järgmisele omanikule välja makstakse, lubatakse tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata summa, mis võrdub 26/74-ga residendist äriühingult saadud dividendidest. Kui aktsiaid või osasid on alla 20, maksustatakse dividende teistkordselt. Üleminekusättena nähakse ette, et kui dividendid on saadud residendist äriühingult enne 01.01.2002. aastat ja makstakse edasi pärast 01.01.2002. aastat, siis kirjeldatud tulumaksu mahaarvamise sätted nendele dividendidele ei kehti. Samas saab maha arvata edasikantud tulumaksu, nagu selle sätestab senikehtinud seaduse redaktsioon.

Kui tulumaksuseaduse vastuvõtmisel 1999. aasta lõpul oleks see sisaldanud sama põhimõtet, saanuks vältida palju probleeme. Mis siis nüüd paremaks muutub? Esiteks ei ole võimalik Eestit enam süüdistada mitteresidendist ettevõtjate diskrimineerimises võrreldes kohalike ettevõtjatega. Teiseks jääb ära poleemika selle üle, kuidas dividendidelt tulumaksu arvestada, kas lähtudes aktsionäride võrdse kohtlemise printsiibist vastavalt äriseadustikule ja maksta välja võrdne dividendisumma või vähendada tulumaksu võrra maksustatavaid dividende. Kolmandaks langevad ära kõik segased protseduurid tulumaksu mahaarvamise õiguse ülekandmisel juriidilisest isikust dividendi saajale, mis on küll pigem tehniline probleem.

Mis on muudatuste negatiivsed tagajärjed? See on mõnevõrra ebameeldiv uudis eestimaistele kontsernidele ning läbi holdingfirmade investeeringuid teostanud välismaistele ja kodumaistele investoritele.

Kui seni võis julgelt kõik rahad suunata residendist emafirmasse, arvestamata kohese tulumaksukohustusega, siis nüüd tekib tulumaksukohustus juba dividendide esmasel väljamaksmisel. Maksustamise seisukohast lähtuvalt ei ole otstarbekas emafirmasse kanda rohkem dividende, kui neid kavatsetakse välja maksta aktsionäridele.

Miinuspoolele tuleb kanda ka asjaolu, et osad dividendid maksustatakse topelt. Kui näiteks investoril on läbi kohaliku holdingfirma vähem kui 20 teise Eestimaise firma aktsiatest, siis sellest viimati nimetatud firmast saadud dividende maksustatakse teist korda, kui holdingfirma need investorile välja maksab.

Mis saab aastatel 1994?1999 tasutud ja kehtiva seaduse alusel veel kasutamata tulumaksust ning selle mahaarvamise õiguse ülekandmisest? Aastatel 1994?1999 tasutud tulumaksu saab maha arvata samade põhimõtete alusel kui seni. Mahaarvamise õiguse ülekandmise kohta kehtivad sätted aga tühistatakse, kuna neil ei ole mõtet, kui residendist äriühing, saades dividende teiselt residendist äriühingult, saab nagunii maha arvata tulumaksusumma, mis võrdub 26/74 saadud dividendide summast.

Kehtiva tulumaksuseaduse vastuvõtmisega lükati kasumi maksustamise moment selle tekkimiselt selle jaotamise momendile füüsilisest isikust omanikule või Eestist väljaviimisele.

Seaduse muudatustega tuuakse maksustamise moment mõnevõrra varasemaks, mis ilmselt aitab positiivselt kaasa ka tuleva aasta riigieelarve täitmisele.

Samas tasub meeles pidada, et tulumaksuseaduse muutmise seadus on veel vastu võtmata ja sinna võidakse teha nii mõnedki korrektuurid.

___________________________________________

Tulumaksuseaduse muutmise eelnõuga saab tutvuda rahandusministeeriumi koduleheküljel www.fin.ee .

Autor: Kadri Arula