Osanike ringvõlgnevus sissemakseks

Artikkel

- Uudised
- Peeter Raidla
- 23. september 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Osanike ringvõlgnevus sissemakseks
Kolme mehe ? Indrek Alliksaare, Aarne Kümniku ja Marko Kaupmehe ? idee rajaneb äriseadustiku sättel, mis ütleb, et mitterahaline sissemakse osakapitali võib olla mis tahes hinnatav ja osaühingule üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet.
Nii tehtigi ? Alliksaar laenas Kümnikule 15 000 krooni, Kümnik Kaupmehele 15 000 krooni ja Kaupmees Alliksaarele 15 000 krooni. Tekkinud nõuded loovutati seejärel mitterahalise sissemaksena loodavale osaühingule Finance.ee.
Tulemuseks oli, et kõik kolm olid Finance.ee-le 15 000 krooni võlgu, kuid samas oli justkui täis ka osaühingu loomiseks vajalik osakapital ? isegi liiaga ehk siis 45 000 krooni.
?Mõte oli proovida varianti, mis tundus juriidiliselt korrektne. Lihtsam oleks muidugi raha sisse maksta,? sõnab Indrek Alliksaar.
?Äriregister on liialt kinni formaalsuste jälgimisel ning mitterahaliste sissemaksete tegelikku sisusse tihtipeale ei süüvita. Ja lähtudes äriseadustikust ta ei saagi muud teha,? tõdeb Aarne Kümnik. ?Mind isiklikult häirib, et äriseadustik võimaldab ?betoonplokkide? vormistamist osa- või aktsiakapitali sissemaksena.?
Tallinna linnakohtu registriosakond, kellele kandeavaldus koos muude vajalike dokumentidega esitati, leidis aga, et osakapital ei olnud nõutavas ulatuses sisse makstud. Ning Indrek Alliksaar alustas tänaseni kestvat kohtuteed.
Tallinna linnakohus leidis, et tegemist on asutajate ristvõlgnevusega ja et osakapitali katteks tehtud mitterahalise sissemakse tegelik väärtus on 15 000 krooni.
Tallinna ringkonnakohus jättis linnakohtu eitava otsuse jõusse, leides, et vastastikused nõuded pole käsitletavad mitterahalise sissemaksena, vaid sissemakse tegemiseks ettenähtud korrast möödahiilimisena. Kohtumääruses lisati, et puuduvad tõendid selle kohta, et asutajad oleksid oma osa eest tasunud.
Läinud nädalal tegi oma otsuse riigikohus, kes tühistas ringkonnakohtu otsuse ja saatis selle tagasi uueks läbivaatamiseks. Riigikohus leidis, et kui osaühingu nõudeks igaühe vastu on 15 000 krooni, siis oleks mitterahalise sissemakse koguväärtus 45 000 krooni, viidates mainitud äriseadistiku sättele.
Ent riigikohtu otsus tõdeb muudki: puuduvad tõendid selle kohta, et osaühingule loovutatavad nõuded on tõelised. Ringkonnakohus oli jätnud andmata hinnangu, kas laenulepingud kui reaalsed lepingud olid üldse sõlmitud. Ka ei nähtu raha üleandmine.
Riigikohtu leidis, et mitterahalisi sissemakseid hinnanud audiitori arvamuses on jäetud käsitlemata asjaolu, et Finance.ee asutajatel on vastavalt tsiviilkoodeksile õigus esitada Finance.ee kui uue kreeditori nõude vastu kõik vastuväited, kaasa arvatud nõude tasaarvestuse võimalikkus. Sellise tasaarvestuse läbi võib aga tekkida rahatu äriühing.
?Me ise lootsime, et juba esimese astme kohus annab objektiivse hinnangu tehingu seaduslikkusele, kuid sisulisse vaidlusse ei laskutud. Loodetavasti teeb seda nüüd ringkonnakohus ja tegelikult ju tõsine probleem saab kohtulahendi,? nendivad Alliksaar ja Kümnik, kes on ka ise vannutatud audiitorid.
Hetkel kuum