Languse järel suur tõus?

Milline saab olema USAs toimunud terroriürituste järgne maailm, ei oska täpselt keegi ette näha. Toimunu on toimunud, järgnevatel kuudel muutuvad rahvaste ning nende juhtide käitumismallid, mis hakkavad kujundama uut maailmakorraldust. Nagu ikka suurtel hetkedel püüavad suurriigid maailmakorraldust endale sobivamaks korrastada, mis toob kaasa väljumise algsetest raamidest ja kujundab ajendiks olnud sündmustest otseselt mittetulenevaid protsesse.

Üks selle praegugi silmnähtav tagajärg on islamimaailma radikaliseerumine ja uu(t)e (nt antiterroristliku) alliansi(de) moodustamine, kuhu kaasatakse seniseid teisitimõtlejaid. Uute ideede ja liitude aeg.

Katastroof juhtus USA majanduse jaoks kõige ebasoodsamal hetkel. Majanduskasv oli pidurdumas. Kriisi oli pehmendamas vaid raha juurdevool mujalt maailmast ja USA tarbija jätkuv usaldus tuleviku suhtes. August polnud Ühendriikide jaoks aasta parim kuu, kasvas töötuse määr, aktsiakursid langesid ja naftahinnad tõusid.

Kuna sisetarbimine annab 2/3 USA GDPst ja väliskaubandus vaid kuni 15, siis tavaameeriklaste otsustest sõltub teiste jaoks väga palju. Kriisisituatsioonis piirab tarbija oma suuremaid investeerimisotsuseid ja maksab võlad, tarbimisnõudlus väheneb ja langeb majanduse kasvutempo. USA oli seni suur ja pidevalt üles rühkiv masin. Maailmamajanduses olid aga juba pikalt keerulised ajad. Euroopa võimsaim majandus Saksamaal ootab 0 kasvuga paremaid aegu, teistes Euroopa riikides on näha valdav kasvutempode vähenemine ning jaapanlased pole Aasia kriisist senini toibunud, nende majandus ei kasva vaid kahaneb.

Vaadates USA tarbijate käitumist kriisisituatsioonides viimasel 25 aastal näeme, et USA suuruselt teise terroriakti ? Oklahoma plahvatuse ? järel langes ostunõudlus vaid paariks kuuks. Kuid siis oli ka ülemaailmne majandustõus. Lahesõja tõttu langes ostunõudlus 25 võrra ning tõi kaasa 2aastase seisaku, lühema tagasilöögi andsid 1993.a. plahvatus New-Yorki WTCs (11) ja ebaõnnestunud Teherani pantvangide vabastamise operatsioon 1979.a. (16-17). Seega igasugused taolised sündmused on alati vähendanud USA sisemaist ostunõudlust ja järelikult ka majanduse kasvutemposid. Kõrvuti USA tarbijanõudlusega on maailmamajanduses määrava tähtsusega energiakandjate, eelkõige naftahindade dünaamika. Esmase ehmatusega kasvasid hinnad üle 31USD/barreli eest ning langesid siis koheselt OPECi soovitud tasemele alla 28USD/barrel. Talebani vastuähvardused kasvatasid aga hinnad taas peaaegu 30 USDni. Naftahindade kõikumine on jälle suuresti USA sisetarbimise küsimus. Esmased andmed näitavad, et lendamise vähenemine USAs on kahandanud lennukikütuse tarbimist 10 päevas. Samas võib eeldada maismaatranspordi kasutamise suurenemist st bensiini ja diisli lisatarbimist.

USA tarbimine moodustab tervelt 40 maailma kütusetarbimise kogumahust. Nafta hinda lööb alla ka Venemaa, kes ekspordib 466 000 barrelit päevas enam kui seni. OPEC püüab hoida oma skaalat ja praegu saab öelda, et naftaturg on üllatavalt rahulik. Suurimat ohtu nähakse selles kui peaks algama lahingutegevus, mis sulgeb Pärsia lahest kulgevad naftavood. Kuna aga maailma naftavarude ladustamine ja naftalogistika on viimaste aastate jooksul jõudsalt arenenud, siis sellist kriisi nagu eelmise sajandi seitsmekümnendatel, ei ennustata. Oluliseks muutub konflikti võimalik eskaleerumine, mistõttu on võimalik teatud naftatarnete ebakindlus ja sellest tingutud võimalik hindade kasv. Naftahinnad alluvad nn ?sõjahirmu tõusuefektile?, mis on otseselt seotud sündmuste arengutega. Teisest küljest tarbijanõudluse teatud vähenemine majanduskasvu pidurdumisega seoses jällegi surub hindu alla.

Kõige volatiilsemad on seni olnud raha- ja väärtpaberiturud. Investoreid tabas ehmatus. Kuna eelnevalt oli toimunud USAsse raha juurdevoolu vähenemine ja nüüd rünnati kapitalismi sümbolit, siis usalduse võitmiseks läheb kõvasti aega. Kõige negatiivse juures on siiski oluline, et USA tootmisvõimsused pole kannatada saanud, kannatada sai kindlustunne, mis on taastatav.

Olukorda püütakse stabiliseerida nii maailma keskpankade kaudu kui ka turuinterventsioonide näol. Kongressi 40 mld dollariline abipakett on 2 korda suurem kui USA valitsus lootis saada. Enim kannatanud lennundussektori abipakett kinnitati 15miljardilisena. Lisaks pretsedenditu luba börsifirmadele osta omaenese aktsiaid ja massiivne maailma keskpankade interventsioon, mis toimus intresside langetamise ja otsese 80 mld USD suuruse rahasüsti näol.

Kannatajad on kindlasti väärtpaberi- ja lennufirmad ning lennujaamad, kindlustuskompaniid, pangad, hotellid, meelelahutusärid, mitte-esmatarbekauba müüjad, WTCs asunud maailmafirmad, kütusehinnatundlikud sektorid (eriti transport).

Võitjate rivi on vähemalt sama võimas ja pikk. Ehitusfirmad ja kinnisvaraarendajad, kes ei kannatanud otseselt, esmatarbekaupade müüjad, telekommunikatsioonifirmad, turva- ja turvatehnoloogiafirmad, ülevõtjad ja venture-finantseerijad, kütusetootjad ja ?müüjad, kodus tarbitava meelelahutuse pakkujad, sõjalis-tööstuslik kompleks, ülikoolid ning uurimiskeskused. On oodata, et kolm viimast, saades äsjase foonil uued võimsad finantssüstid Ameerika maksumaksjalt, veavad USA jälle tehnoloogiliselt ülejäänud maailmast ette, aga mitte kohe, vaid 5-7 aasta perspektiivis, mis on tavaline militaartehnoloogia rakendamise ja tsiviilkäibesse võtmise tsükkel USAs.