Kaubandus peab muutuma efektiivsemaks

Artikkel

- Uudised
- 26. september 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaubandus peab muutuma efektiivsemaks
Smarteni logistikakeskuse juhi Martin Petjärve sõnul on kaubanduse põhiküsimuseks see, kas kaubanduspindade juurdekasvust tingitud käibe langust on võimalik efektiivsusega kompenseerida.
Aastal 2001 tõusis Kesko mõjukaimaks väliskaubandusettevõtteks
Eelkõige näitas Soome kaubandusettevõte Kesko oma tõsist huvi Eesti turu vastu: avas uue lao, ostis Säästumarketi keti. See tõstis Kesko teiste väliskaubandusettevõtete seas esikohale.
Kõik suured muutused ei toimu ainult Tallinnas
Astri kaubanduskett kukkus tegijatel nii hästi välja, et ETK ostis selle oma positsioonide kindlustamiseks ära. Teine näide on Tartu Lõunakeskuse avamine.
Teised Balti riigid Eesti turul
Edaspidi ei saa välismaistest jaekaubanduskettidest rääkides silmas pidada ainult Skandinaavia või Kesk-Euroopa ettevõtteid. Näiteks avas 7 miljardi krooni suuruse käibega Leedu ettevõte Vilniaus Prekyba eelmisel aastal esimese poe Pärnus. Kuigi nad ise nimetavad seda katsepoeks, tuleks edaspidi lõuna suunas tähelepanelik olla.
VIA 3L tulek Eestisse
Smarteniga analoogilise jaotusfirma tegevuse alustamine Eestis on aja märk. See näitab, et kaubanduses hakatakse järjest rohkem sisse ostma seni strateegiliseks peetud jaotusteenuseid ja et tugev konkurents sunnib keskenduma oma põhitegevusele.
Kaubandust mõjutavad trendid
Tugeva kontseptsiooniga ettevõtted muutuvad järjest tugevamaks ning suurendavad turuosa. Konkurentsi tihenemine sunnib hindu langetama.
Kaubandusega seotud pinnad muutuvad järjest korralikumaks, mis on tingitud uute kaubanduspindade lisandumisest ning teiselt poolt on mõjutatud ka seadustest. Näiteks peavad kõik laod vastama aastaks 2003 kehtestatud normidele ning omama ka sellekohast litsentsi.
Kui vaadata ahelat tootjast jaemüüjani tervikuna, siis on tootja ja hulgimüüja positsioon pidevalt nõrgeneb ning jaekaupmehe oma tugevneb. Jaekaubandus tugevneb põhiliselt ketistumise kaudu.
Millest kirjutavad ajalehed?
Ajalehed kirjutavad põhiliselt kahest vastuolulisest asjast. Esiteks muretsevad pankurid, kas neid kauplusi liiga palju ei saa. Teiseks rõõmustatakse tarbijaid: ruumi on veel küll ja teeme neid juurde.
Kas kaubanduspindade juurdekasv on olnud liiga kiire?
Käive on viimastel aastatel tõesti vähenenud. Näiteks aastal 2000 on ühe ruutmeetri käive vähenenud ligi 5 protsenti. Põhjuseks ongi see, et ehkki jaekaubanduse käive kasvab, kasvab uute pindade kasutusele võtmine kiiremini (ca 10 aastas).
Eelmisel aastal oli jaekaubanduse käive 23 miljonit krooni ja kaubanduspinda kokku 800 000 ruutmeetrit.
Ketistunud kauplused on edukamad
Ketistunud kauplustel läheb paremini ja need töötavad efektiivsemalt.
Efektiivsuse tähtsus ehk millele pöörata järgmisel aastal tähelepanu
Efektiivsuse suurendamiseks tuleb mõista, et edu ei seisne ainult selles, kui me teeme oma lüli väga hästi. Tuleb tunda kogu protsessi ning arvestada kõigi teiste, kogu ahela lülide tootjast jaekaupmeheni huve. See muutub eriti oluliseks majanduslanguse tingimustes.
Varude optimaalne juhtimine
Varude juhtimine on oluline efektiivsuse saavutamise vahend. Alustada võiks sellest, et mitte tellida lattu väheostetavaid kaupu, kuigi kaupluse soov võib olla võimalikult lai sortiment.
Hulgikaubanduse varude all on pidevalt kinni umbes 5 miljardit krooni ja jaekaubanduses ligi 2,5 miljardit krooni. Ringluse aeg näitab, kui kaua seisab kaup laos, enne kui ta läheb müüki. Kui ettevõtted suudaksid võita ühe päeva, see tähendab, et telliksid kauba lattu vaid ühe päeva võrra hiljem, vabaneks täiendavalt umbkaudu 200 miljonit krooni.
Hetkel kuum