Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigimees Arnold Rüütel
Rahvuslike püüdluste elluviijatele saab sageli osaks eriline poliitiline suhtumine, mille kujundavad konkureerivad huvigrupid või isikud. Pahatihti on puudu objektiivsusest.
Nõukogude okupatsiooniajal oli aga objektiivselt vajalik ENSV juhtkonda kuuluv inimene või inimesed, kes oleksid püüdnud leevendada okupatsiooniga seotud raskusi ning pidurdada okupatsioonivõimude poolt eesti rahvuse vastu suunatud poliitikat. Niisuguseks inimeseks Eestis oli kahtlemata Arnold Rüütel.
Oluline on meenutada, et just ENSV Ülemnõukogu Arnold Rüütli juhtimisel, mitte Eesti Kongress, teostas resultatiivsema osa Eesti irrutamisel nõukogude riigist ja uue Eesti Vabariigi loomisel.
Ajalooline tõde on ka see, et Eesti pagulasvalitsus seisis asjast kõrval ja hiljem aktsepteeris kogu Ülemnõukogu poolt tehtu.
Eesti taasiseseisvumisel kasutas Arnold Rüütel väga osavalt nõukogude riigiaparaadi ja seadustiku iseärasusi, nõukogude butafoorset ja formaalset demokraatiat. Arnold Rüütli tegevus Eesti sõltumatuse taastamisel algatas ka Nõukogude Liidu lagunemise.
Väga oluline on Rüütli-taoliste inimeste hindamisel rahva ajalooline mälu. Rüütli suhtes on see olnud alati positiivne. Seepärast on ka kümme aastat kestnud raugematu valijate poolehoid Arnold Rüütlil, mis tõi talle ülekaaluka võidu presidendivalimistel.
Rahvas on mõistnud, et Arnold Rüütli kuulumine kommunistlikkuse parteisse oli objektiivne paratamatus. Vastupidiselt enamikule kompartei tegelastest on Arnold Rüütel seda positsiooni kasutanud eestlaste huvides ja hüvanguks.
Märkimist väärib hämmastav asjaolu, et kõik nõukogudeaegsed partorgid ja funktsionäärid, kes 1991. aastal sujuvalt liikusid kõrgetelt kohtadelt nõukogude aparaadist taasiseseisvunud Eesti poliitilistele tippudele, on endale komparteisse kuulumise andeks andnud, kuid Arnold Rüütlile mitte!
Mis on selle põhjuseks? Lihtsam seletus on vast inimlik kadedus ja poliitiline rivaalitsemine. Õige vastuse saame aga, kui analüüsime avaliku elu ja riigitegelaste tegevust viimase kümne aasta jooksul.
Eesti Kongressi järglased praeguses valitsusliidus on võimu ja raha nimel loobunud rahvuslikest aadetest, korrumpeerunud ning liitunud endiste kolonistide ja libainvestoritega.
Arnold Rüütel, vastupidi, on säilitanud isikliku ja oma lähema toetajaskonna austuse ning poliitiliselt esinenud eesti rahvuse huvide järjekindla kaitsjana. Rüütlil on kujunenud selge ja avar nägemus Eesti tulevikust.
Eesti poliitika kõige olulisem ülesanne käesoleval ajal, uue aastatuhande künnisel on eri rühmitustes ja erakondades olevate inimeste lepitamine ja töölerakendamine õigluse ja heaolu saavutamiseks.
Seda ülesannet täitma pole meil sobivamat riigimeest kui Arnold Rüütel.