Valitsus venitab ühtse riigihangete keskusega

Merike Ojasson 02. oktoober 2001, 00:00

Piltlikult öeldes on riigiasutused jaanuarikuus patiseisus, sest ilma keskuseta ei tohi riigihankeid enam teha. Ideaaljuhul võinuks riigihangete keskus olla olemas aprillikuust, kohe pärast uue riigihangete seaduse kehtima hakkamist. Just seaduses on üheselt kirjas, et valitsus kinnitab nende riigihangete objektide loetelu, mille suhtes teostatakse konsolideeritult riigihankeid ja määrab selliste riigihangete pakkumismenetluste korraldajad.

Valitsuse 24. juuli määruses on kirjas, et loodav riigihangete keskus hakkab alates 2002. aasta jaanuarist riigiasutuste eest tegema ühiseid hankeid kütuse, autode, paberi, kiirköitjate ning personaalarvutite osas.

Seadustest-määrustest hoolimata on tõsiasi, et riigihangete keskuse loomise otsust pole valitsus seni teinud. Samas on nii selle kui järgmise aasta riigieelarves riigihangete keskusele eraldatud üle miljoni krooni. 2002. aastaks on paberite järgi tõusnud ka olematus keskuses töötavate inimeste arv ? sel aastal oli palgaraha kolme, tuleval aastal juba viie inimese jaoks.

Valitsuse pressiesindaja Priit Põikliku sõnul oli riigihangete keskuse loomine valitsuse istungil arutlusel ligi kuu aega tagasi, 4. septembril, ning arutelu lükati edasi majandusministri puudumise tõttu.

Majandusministeeriumist kinnitati, et keskuse loomise määrus saadeti kooskõlastusringile 3. mail ja 13. augustil saadeti see koos rahandusministeeriumi vastuseisuga valitsusele. Rahandusministeerium ei nõustu sellega, et riigiasutused on kohustatud tegema hankeid keskuse kaudu.

Majandusministeeriumi kantsleri Marika Priske kinnitusel teeb keskuse loomisega venitamine neid murelikuks.

?Riigihangete keskus oleks just see, mis suudab pakkuda kvaliteetset teenust riigihangete korraldamise ja läbiviimise näol. Ära kaoksid näiteks protseduurilised eksimused hanke korraldamisel, mis tekitavad praegu väga palju probleeme. Praegu koostatakse hanke tegemiseks dokumente isegi advokaadibüroode abiga, sest iga riigiasutus ei suuda koolitada ja üleval pidada riigihangete spetsialisti,? rääkis Priske.

Kantsleri sõnul on uue keskuse plussideks ka see, et riigihangete süsteem muutub avatumaks, ajapikku tuleb riigile rahaline kokkuhoid. ?Minu jaoks on oluline luua ka süsteem riigihangete keskuse teenustega vabatahtlikuks ühinemiseks, keskuse kaudu võiks sooritada näiteks ostusid ka alla kohustusliku hankemäära, samuti võiksid keskuse teenuseid kasutada kohalikud omavalitsused,? lisas Priske.

Riigihangete ameti andmetel tegid riigiasutused möödunud aastal hankeid kokku 1,9 miljardi krooni eest, see on 45,5 protsenti kõigist hangetest. Võrreldes 1999. aastaga tõusis riigiasutuste tehtud hangete maht 574 miljoni krooni võrra. Kõige enam ostsid riigiasutused hanke korras ehitustöid ning valmistooteid ja mööblit.

Enim riigihankeid tegeva teede- ja sideministeeriumi avalikkussuhete osakonna juhataja Kuldar Väärsi kinnitusel suhtutakse keskuse loomisesse positiivselt.

?Riigihangete keskuse loomine ning toimima hakkamine võib perspektiivis vähendada riigieelarves riigiasutuste toimimiseks vajalikke kulusid. Teede- ja sideministeerium näeb kindlasti kahte kuluartiklit ? kontoritarbed ja kütus, mis keskse hanke korral võiks ministeeriumile vähem maksma minna,? lausus Väärsi.

Väärsi sõnul on neil oma haldusalas olemas hea näide ühtse hanke positiivsetest mõjust, kui Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse (RIKS) kaudu tehtud riigiasutuste telekommunikatsiooniteenuse hange on viinud kõnehinnad turuhinnast veelgi allapoole.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing