Wordiga hädas

Mart Vabar 04. oktoober 2001, 00:00

Olen tihti mõelnud, millest on tingitud teinekord päris leegitsema lööv vastumeelsus Microsofti toodangu vastu just nende inimeste seas, kes suure osa oma tööpäevast arvuti taga istuvad. Pole ju niisugusel verejanul, nagu teinekord vähemalt verbaalselt kuuleb, mõtet.

Arusaadavalt astub nii paljude asjadega tegelev ettevõte nagu Microsoft aeg-ajalt tarbijate varbale. Samuti võib olla, et toodete hinnad on liiga kõrged, on ära kasutatud monopoolset seisundit turul. Aeg-ajalt kohatav tõeline püha sõja meeleolu peab tulenema aga kusagilt mujalt.

Arvutiseltskonna kohatine Microsofti-vaenulikkus pärineb minu arvates väga levinud kirjutamisprogrammi MS Word liigsest aktiivsusest, mis tarbijaid segab. MS Wordis sisalduvad automaatsed parandus- ja formaatimistegevused segavad kirjutamist rohkem, kui neist kasu on. Enamik inimesi teab, mida nad kirjutada tahavad, ja nad ei armasta, kui keegi teine seda nende nimel teha tahab. Esialgu, programmi installeerimisel on enamik niisuguseid roboteid sisse lülitatud ning nende mahavõtmine on süvenemist nõudev tegevus.

Eestikeelsel dokumendil võib olla lisaks isekirjutatud kuupäevale teine, ingliskeelne kuupäev. Nimekirjad kipuvad Wordi tegevuse tagajärjel vahel naljakaks muutuma, samuti tabelid. Sõnavahesid võib liiga palju olla. Speller ehk õigekirjutuse parandus võib karuteeneid teha, tekitades ebaloogilistes kohtades sõnu, mis vaatamata grammatilisele õigsusele teksti mõttetuks muudavad. Täht ?i? tahab end suurelt kirjutada jne.

Vana tõde on Wordi avatus viirustele, spetsiaalselt selle jaoks eksisteerib tonnide kaupa nn makroviirusi, mis kasutavad ära neidsamu liigseid automatiseerimisvõimalusi.

Inimesele, kes tegeleb lihtsalt tekstikäsitlusega, on Word liiga suur ja naljaga pooleks ka liiga ?tark? ning kahjuks ei taha programm oma tarkust välja lülitada lasta. Küllap mäletavad paljud Windows 3 ajastul kasutuses olnud write.exe-nimelist tekstiredaktorit. Kõik vajalik oli olemas, isegi veerud sai mõlemast servast sirgeks ajada. Nõuded ? 1MB mälu (koos Windowsiga kokku), miski juba tollal tühine kõvakettaruum. Töötada oli mugavam kui praeguse Wordiga, juhul kui ei tahetud buklette kujundada ? aga tolleks tööks on oma programmid. Näib, et kümme aastat on asja ainult halvendanud.

Kust saab rohtu? Esimene soovitus oleks kasutada Windowsiga kaasaskäivat Wordpadi. Enamiku makroviiruste vastu aitab see, kui õppida kirjutatut salvestama ning avama .doc asemel .rtf formaadis. Kui sellest ei piisa ning tahetakse veelgi viiruskindlamat, stabiilsemat ning netiturvalisemat keskkonda, tuleks tõsiselt mõelda Linuxi kasutamisele.

Kui kontoripaketi väärtust mõõdetaks ühe programmi sisse kogutud erinevate operatsioonidega, oleks Word hea. Tegelikkus on aga keerulisem: teaduses ei ole suurem teooria tingimata parem, kodumasinat ei hangita kaasasoleva manuaali paksuse järgi. Arvutitarkvara peamisteks väärtusteks on kasutusmugavus, stabiilsus, immuunsus viirustele, andmeturvalisus. Alles seejärel tulevad vähevajalikud lisandid ning kribu-krabu.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:56
Otsi:

Ava täpsem otsing