Ratsutamine on koostöö hobusega

Esimene reegel ratsutamise juures on mitte karta. Hobune tajub selle ära ja läheb samuti närvi. Kangekaelse algajaga, kes juhendaja õpetusi kuulda ei võta, kuid ise hobusega käituda ei oska, keeldub ka kogenud hobune läbi saamast. Jäneda Hobusekasvanduse OÜ osanik Sirje Kiilits ütleb, et need ratsanikuhakatised, kes õpetusi kuulda ja arvesse võtavad, saavad kenasti hakkama.

Pühapäevaratsutajal ei ole vaja mingit tõsisemat füüsilist ettevalmistust, kergema rahuliku sõiduga saab hakkama ka treenimata inimene. Pikem maastikusõit ja galopp võtavad aga kogu keha korralikult läbi. Kui pika õppimise järel algajast hea ratsutaja saab, oleneb inimesest ? mõni sõidab ilusat galoppi juba kolmandal tunnil, teine ei oska ka pärast kaheaastast harjutamist.

Ratsutamistundi on õige alustada hobuse puhastamisest, see annab võimaluse loomaga sõbralikult suhelda enne tema selga istumist. Pärast ratsutamist tuleks hobu ise lahti saduldada ja jälle ära puhastada.

Hobuse selga istumiseks ei sobi paksude sääreõmblustega teksaspüksid, parimad on elastsed stretch-püksid. Sobivad ka dressid, kuigi need on veidi libedad. Laiad matkasaapad pole head, sest need jäävad jalusesse kinni. Botased ja lühikesed saapad ei kata sääri ning need võivad pärast siniseplekilised olla. Jala otsa tuleks lükata hoopis kõrged säärikud.

Vt. ka tabelit: Võimalusi on Eestis nii algajale kui oskajale