Rahandusministeerium ennustab pangateenuste kallinemist

Sel nädalal teatas majandusministeerium avalikkusele, et pangateenuste hinnad järgmisel aastal tõusevad. Rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik kinnitas, et järgmise aasta eelarves on kavas pangateenustele kuluvat summat kahekordistada. Varasema 4,4 miljoni krooni asemel on järgmise aasta eelarvesse planeeritud pangateenuste katteks 7,8 miljonit krooni.

Küsimusele, kas Eesti kommertspangad on rahandusministeeriumi või selle riigikassa osakonda teavitanud peatsest teenuste hinna tõusust, vastas Vaarik, et pigem on selles suhtes märku andnud keskpank.

?Rahandusministeeriumis on selge arvamus, et pangateenused kallinevad, kuid kõik sõltub muidugi lepingutest,? lisas ministeeriumi nõunik. ?Arvestada tuleb ka sellega, et rahvusvahelises plaanis on praegu keeruline aeg.?

Eesti Panga avalike suhete nõunik Janno Toots sõnas, et keskpank ei saa kuidagi kommertspanga teenustasusid määrata ega kujundada ning et see on ikkagi iga panga ja klientide vahelise suhtlemise küsimus.

?Ma ei oska öelda, kust võttis rahandusministeerium väite, et Eesti Pank olevat pangateenuste kallinemise suhtes mingit märku andnud,? lausus Toots. ?Ka pärast pikka järelemõtlemist ei suutnud me tuvastada mingit keskpanga mõju rahandusministeeriumi arvamusele.?

Janno Toots pakkus välja, et võib-olla on rahandusministeeriumil plaanis riigikassa tagavara ehk siis stabilisatsioonifondi raha anda hallata mõnele rahvusvahelisele institutsioonile, mis eeldab ka senisest suuremaid kulutusi.

Daniel Vaarik täpsustas hiljem, et nende teada kavatseb Eesti Pank tõsta kliiringtehingute teenindushindu ligi 25 protsenti. Ta lisas, et eelarve projektis suurendatud pankade teenustasu sisaldab ka Eestile uue krediidireitingu tellimise kulusid. (Kliiring on vastastikune sularahata tasaarveldus ja seda kasutatakse näiteks ülekannete tegemisel läbi pankadevahelise kaardikeskuse ? toim.)

Ühispanga asepresident, kommertspanganduse valdkonna juht Lembit Kitter kinnitas, et neil ei ole küll mingit pangateenuste kallinemist ette näha.

?Võib-olla on küsimus selles, et riigikassal on mõni ülisoodne pangaleping, mille tähtaeg ümber saab, ja nad ei looda uut lepingut enam sama soodsatel tingimustel sõlmida. Igal juhul on see rahandusministeeriumi ja riigikassa probleem, meie ei oska siin seda kommenteerida.?

Ka Hansapangal ei ole järgmisel aastal pangateenuste kallinemist ette näha, ütles Hansapank Eesti suhtekorraldusjuht Ando Noormets. Ta pakkus välja võimaluse, et ehk on riigikassal kavas oma pangateenuste mahtu suurendada.