Vabakaubanduse vilja laiemale ringile

Maailmapanga juht James Wolfensohn ütles läinud nädalal Mart Laarile, et Eestile võib terrorirünnakute järel maailmamajanduses tekkinud ebakindel seis isegi kasulikuks osutuda. Soodsa ettevõtluskliima mainimine viitab investeeringutele või perspektiivile välisfirmade tootmise ületoomisest. Teine valdkond, kus arengud on septembrikuiste sündmuste järel ekspordist sõltuvale ja liberaalsele Eestile soodsad, on rahvusvaheline kaubandus.

Äsja Hiinas lõppenud Aasia ja Vaikse ookeani riikide majanduskoostöö organisatsiooni APEC kohtumine oli järjekordne suurüritus, kus rõhutati vajadust jätkata kaubandustõkete kõrvaldamist. Väljendati usku, et mõne nädala pärast toimuval Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) tippkohtumisel sünnib kokkulepe uue kõnelustevooru alustamiseks. Eeldused selleks on paremad kui suve lõpus.

Rikkad riigid on hakanud paremini mõistma, et maailma vaeste riikide probleeme ei saa enam eirata. Vaesus sünnitab ebastabiilsust ega tähenda tänapäeval enam tingimata nõrkust. Maailma 6 miljardist elanikust on jõukal järjel vaid üks miljard. Viis vaesuse võitmiseks on arendada kaubandust. Protektsionismi taastärkamine annaks aga punktivõidu terroristidele.

Seni on kauplemisvõimalusi WTOs dikteerinud rikkad riigid, mitte niivõrd vaba turg ega arengumaad. Siit vimm globaliseerumise vastu selle praegusel kujul. Nüüd oodatakse WTO-lt rohkem arvestamist vaeste võimalustega. Tooted, mida nad müüa suudavad, ei peaks konkureerima arenenud riikide subsideeritud toodetega. Samuti taotletakse tööstusriikidelt turu avamist, eelkõige põllumajandus- ja tekstiilitoodetele. Eriti tugeva kriitika all on ELi põllumajandustoetused. Vaidlused jätkuvad, riikide uus koostöövalmidus annab asjaosaliste hinnangul alust optimismiks.