Euro tulekuni veidi üle kahe kuu

Rahaliit käivitus ju tegelikult juba 1999. aastal, kuid tollal käibele tulnud euro oli abstraktne arveldusühik, mitte pärisraha, mida saaks käes hoida. Tuleval aastal muutub ühisraha inimeste jaoks täiesti konkreetseks. Sest kohe, kui saabub uus aasta, alustavad rahaliidu 12 riigi poed, pangad, teenindusasutused jm arveldamist eurodega, ehkki vana raha käibib euro kõrval veel kaks kuud. Et kõik see kulgeks ladusalt, algas juba septembris suure saladuskatte all tuhandete tonnide uute paberrahade laialivedu. Müntide laialivedu algab detsembri keskpaigast. Kokku tuleb käibele seitse paberraha, alates 500- ja lõpetades 5eurosega, ning kaheksa münti, mille vääring algab kaheeurosest ja lõpeb ühesendisega.

Seoses uue raha tulekuga mõtleb igaüks oma mõtteid. Inimesi huvitab, kuidas see nende elu ja elukallidust mõjutab, valitsuste ja pankade eesmärk on üleminek võimalikult valutuks teha ning kurjategijad püüavad seda omakorda ära kasutada oma huvides, eeskätt rahapesuks.

Nagu küsitlused on näidanud, usub 64% eurooplastest, et firmad ja kaubandusettevõtted ümardavad hindade ümberarvestamisel eurodesse need suuremaks või kasutavad seda lihtsalt ettekäändena hindade tõstmiseks. Oponendid väidavad, et kõikides riikides hindade eurodesse arvestamine muudab need palju läbipaistvamaks ja paremini omavahel võrreldavaks. Sellega peaks kaasnema osa tarbekaupade hindade alanemine.

Kui rahavahetus peaks kulgema kohmakalt ja suurte tõrgetega või kui euro nõrkus püsib, siis on tõenäoline, et inimeste suhtumine eurosse halveneb, mis võib anda poliitilise tagasilöögi ? näiteks mõjutada tuleva aasta parlamendivalimiste tulemusi Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis ja Iirimaal. Samuti võib see õõnestada investorite usaldust euro vastu ning kahandada uute riikide soovi rahaliiduga liituda.

Euroopa 2900 panka ühendav pangaliit ennustab, et eurode käibeletulek suurendab eurotsoonis järgnevatel kuudel inflatsiooni 0,4?1,0%. Selle esmaseks põhjuseks nimetab liit jällegi hindade kõrgemale ümardamist. Kuid pangaliit usub ka, et uue raha tulek aitab tuleval aastal eurotsoonis suurendada sisemajanduse kogutoodangut 1% võrra, mille tulemusena see küünib 2,7 protsendini.

Panga UBS Warburg väitel vallandab uue raha tulek Euroopas tarbimisbuumi. Panga andmetel on inimestel käes sularaha umbes 1100 miljardit eurot (17 215 mld krooni), mis on teenitud varimajandusest või kuritegelikult ja millest suurt osa ei hakata eurodeks vahetama, vaid kulutatakse põhiliselt luksuskaupade või kinnisvara ostmiseks. Enam on seda oodata Kreekas ja Itaalias, kus varimajanduse osa on 20%.

Kuid politseil on andmeid, et rahavahetuseks valmistuvad hoolikalt ka kurjategijad, kes üritavad selle abil suuri summasid puhtaks pesta. Seda on kavas teha kas pankade kaudu või toimetada raha selle päritolumaale ja teha seal sularahavahetus enne märtsi algust. Näiteks Saksa markadest asub väidetavalt 30?40% Kesk-Euroopas, kust see püütakse toimetada Saksamaale. Et Saksa seadus lubab riiki deklareerimata sisse tuua kuni 30 000 marka, siis on Saksa piirivalve järsult tugevdanud kontrolli piiridel.

Ka Eesti lähima euromaa Soome politsei andmeil on riigis miljardeid marku musta raha, mis püütakse eurode tulekul seaduslikku majandusse pumbata. Et seda ära hoida, on finantsinstitutsioonidele, valuutavahetajatele ja kinnisvaramüüjatele tehtud kohustuseks informeerida igast kahtlasest tehingust politseid.

Euroopa eriveondusliidu peasekretär Jacques Godefroimont on juhtinud tähelepanu ka pangaautode ja rahaveoasjatundjate vähesusele. Ajal, kui aasta lõpul niigi suureneb rahavedu mitmekordseks, lisandub sellele veel eurode vedu, mis muudab olukorra väga pingeliseks.