Argentina varjutab kõiki arenevaid turge

Sarnaselt Eestiga kümme aastat valuutakomitee süsteemi kasutav Ladina-Ameerika suuruselt kolmas majandus Argentina on juba kuid vaevelnud tõsises majanduskriisis. Umbes 30 mln elanikuga riigi välisvõlg ulatub 132 mld dollarini ehk 2298 mld Eesti kroonini, moodustades ligikaudu poole Argentina sisemajandus kogutoodangust. Novembris tuleb riigil tasuda 1,1 mld dollari (19,2 mld krooni) eest võlgade tagasimakseid, lisaks sama palju intresse.

The Wall Street Journal kirjutas, et Argentina majandusminister Domingo Cavallo on valmis riigivõla mittemaksmiseks ja riik püüab saada laenuandjate toetust võlakoorma restruktureerimisele.

Lisaks on kõne alla tulnud võimalus, et rahvusvaluuta peeso tuleks dollarist lahti siduda ehk siis devalveerida.

Investorid selliste sammude üle muidugi mõistagi ei rõõmusta.

Argentina võlakirjad ning aktsiahinnad tegid esmaspäeval läbi suure kukkumise, sest investorid ei võta eriti tõsiselt valitsuse kinnitust, et sammud saavad olema investorisõbralikud. Deutsche Bank Alex Bowni hinnangul võib võla swappimise (vanade võlakirjade uute vastu vahetamine) tulemusena selle praegune väärtus väheneda 30?40%.

Kõik see kokku ei suurenda sugugi investorite maailmamajanduse toimuva tõttu juba niigi nigelat usaldust teistegi arenevate turgude vastu. Euroopas võiks esmase mõju osaliseks saada Türgi ning sealtkaudu laieneb mõju mujale Kesk- ja Ida-Euroopasse.

?Sündmuste käik võib tekitada probleeme Eesti kavandatava riigivõlakirjade emissiooniga,? lausus Hansabank Marketsi intressitoodete kauplemise osakonna juhataja Allan Marnot. Tema sõnul muudab valuutakomitee kokkukukkumine investorite suhtumist kõikidesse valuutakomitee süsteemiga riikidesse.

Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing möönis, et mõnevõrra raskem emissiooni Argentina sündmuste tõttu müüa on, kuid kuna intressid on viimasel ajal kõvasti allapoole tulnud, on riik tõenäoliselt arvestanud suurema intressiga.

Samas ei saa Kunsingu sõnul Argentinat ja Eestit samastada, sest esimesel on suur riigivõlg, mida ei suudeta teenindada ning ka riigireitingud on Eesti kasuks.

Tema sõnul võiks praegusi intressitasemeid arvestades Eesti võlakirjade intressimääraks kujuneda 4,7 protsenti. Mõned Ida-Euroopa valitsuste paberid indikeerivad isegi võimalust, et selle viieaastase paberi tootluseks võiks tänases seisus kujuneda 4,5 protsenti, lausus Kunsing.

Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Ülle Mathieseni sõnul ei tohiks Argentina sündmustel emissioonile mõju olla. ?Meie analüüsi kohaselt on see mõju minimaalne ehk peaaegu olematu,? lausus Mathiesen.

Algselt oktoobri lõpus toimuma pidanud 100 miljoni euro ehk 1,56 mld Eesti krooni mahus viieaastase tähtajaga fikseeritud intressiga võlakirjaemissioon lükati juba septembri terrorirünnaku tõttu edasi.

Kuivõrd Argentina sündmused arenevaid tuge mõjutavad, peaks selguma ka lõunanaabri Läti näitest, kes oma riigivõlakirjad jõuab välja lasta tõenäoliselt enne Eestit. ?See emissioon saab olema Eesti jaoks hea lakmuspaber,? lausus Allan Marnot.

Eesti kroonile spetsialistid Argentina sündmustel mõju ei näe. Marnoti sõnul on krooni eeliseks asjaolu, et Eesti pangandusturg on konsolideeritud. ?Eesti turg ei ole spekulantidele hea turg,? lausus ta.

Kunsing märkis, et 3?4 aastat tagasi krooni suhtes negatiivselt meelestatud Skandinaavia pangad on oma seisukohti muutnud.