Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Palgatööaegne sotsiaalmaks ei loe

Olavi Kärsna 02. november 2001, 00:00

Nii see praegu kahjuks on. Kui palgatöötajana töötamine lõpetatakse, siis ei arvestata ettevõtja haigushüvitise tasu juures eelnevalt tööandja poolt makstut üldse. Palgatööd loetakse ajaks, millal ettevõtjal puudus ettevõtlustulu, ning haigushüvitist kalendripäevale arvutatakse ravikindlustuse seaduse § 103 lõike 4.1 järgi: haiguslehe alguse ajal kehtinud eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumäär (s.o 700 krooni) jagatakse 30ga.

Uue ravikindlustuse seaduse eelnõus on ette nähtud, et palgatöötajana lõpetanul arvestatakse haigushüvitise arvutamisel kõiki eelneva kalendriaasta jooksul saadud tulusid. See oli aga muus osas õnnetu eelnõu, millele esitati väga palju vastulauseid. Loodetavasti võetakse siiski parandatud variant sel aastal riigikogus vastu ning hakkab 1. jaanuarist kehtima.

Mis puutub oma tulu ennustamisse, siis oli ravikindlustuse seaduse samas paragrahvis kunagi kummaline lõige 5. See ütles, et kui kindlustatu FIEna saadud (eelmise) sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõikes 3 ette nähtud alusel sotsiaalmaksuga maksustatud tulu töövabastuse alguspäeval oli väiksem eespool nimetatud kuumäärast, arvutati ühe kalendripäeva keskmine tulu ettevõtjana saadud sotsiaalmaksuga maksustatud ühe kalendrikuu tulu jagamisel 30ga. Sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõikes 3 räägiti aga sellest, kui inimene töötas ettevõtmise kõrvalt ka palgatöötajana.

Ravikindlustuse seaduse alusel andis sotsiaalminister Tiiu Aro välja määruse, millega kehtestati haigushüvitise määramise ja maksmise kord. Praegune sotsiaalminister Eiki Nestor omakorda andis 1999. a välja selle korra muutmise määruse, mis üritas seda ravikindlustuse seaduse punkti rakendatavaks (aga mitte täidetavaks) teha. Määruses oli kirjas: kui füüsilisest isikust ettevõtja on riiklik pensionär või tema eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja ning tema jooksva aasta ühe kalendrikuu ettevõtlusest saadav tulu, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, on väiksem kuupalga alammäärast, arvutatakse tema ühe kalendripäeva keskmine tulu sotsiaalmaksuga maksustatud ühe kalendrikuu tulu jagamisel 30ga.

Määrus nägi ette, et sel juhul peab ettevõtja ennustama oma aastase keskmise maksustatava tulu (s.o tulu miinus kulud) kuu kohta. Kui aasta lõppedes selgub, et tegelik maksustatav tulu on olnud ennustatust väiksem, tuleb osa haigushüvitisest tagasi maksta. Seejuures nimetab minister tulu ennustamisega tekkida võivat viga valeandmete esitamiseks!

Sellest aastast taolist punkti ravikindlustuse seaduses enam ei ole, sest selle täitmine on võimatu. 28.12.2000 välja antud hüvitise arvestamise korra muutmise määruses ei ole minister Nestor aga sellega arvestanud, on vaid muutnud tulu ennustamise avalduse vormil aastanumbreid. Ka tsiteeritakse määruses sama aasta 31.12. kehtivuse kaotanud sotsiaalmaksuseadust. Sotsiaalministeeriumis ilmselt ei teatud, et president oli juba 21. detsembril välja kuulutanud uue sotsiaalmaksuseaduse.

Kui tahate teada, kuidas tulusid ja kulusid piisava täpsusega ennustada, et osa haigushüvitist pärast mitte tagasi maksta, jään vastuse võlgu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:11
Otsi:

Ava täpsem otsing