Nafta hind kahe aasta madalaimal tasemel

Kaja Koovit 05. november 2001, 00:00

Brenti segu detsembrilepingute hind langes neljapäeval 75 USA sendi ehk 3,7% võrra 19,62 dollarini barrel. Reede päeval langes hind veel 58 senti 19,04 dollarini ehk 28 kuu madalaimale tasemele, kuid kerkis õhtuks 19,77 dollarini.

"Keegi ei taha praegu osta, testitakse, kus põhi võiks olla," iseloomustas maakler olukorda Reutersile antud intervjuus.

Naftale ja naftasaadustele ning metallidele spetsialiseerunud uudisteagentuur Platts kirjutas, et hinnalanguse tõid kaasa USA majandusnäitajad, mis kinnitavad riigi majandusolukorra jätkuvat nõrgenemist, näidates rekordilist tööpuudust ja jätkuvat langust ettevõtete tegevuses ja elanike tarbimises.

"Ei saa sugugi kindel olla, et nafta hinna langus sellega läbi oleks," edastas Platts maakleri kommentaari.

Septembri terrorirünnakust alates on nafta hind langenud 33%, sest investorid kardavad, et maailmamajanduse jahtumise oht kahandab oluliselt nafta ja naftasaaduste tarbimist.

Hinnalangust ei suutnud peatada ka Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) kava kärpida tänavu nafta tootmist juba neljandat korda, et hoida nafta hind soovitud vahemikus 22-28 dollarit barrel. OPECil ei jäägi muud üle, sest nafta hinna jätkuv langus paneks raskesse olukorda liikmesriikide täielikult naftast sõltuvad majandused.

OPECi peasekretär Ali Rodrigiez-Araque teatas, et kartelli liikmete seas võtab üha enam maad veendumus, et nafta tootmist tuleks vähendada miljoni barreli võrra ööpäevas. Kärbe kinnitatakse tõenäoliselt organisatsiooni ministrite kohtumisel Viinis 14. novembril.

Samas ei ole analüütikud ja vaatlejad kärpe tulemuslikkuses veendunud. 40 protsenti maailma naftaturust kontrolliv OPEC võib küll tootmist vähendada, kuid kartelli mittekuuluvad naftatootjad, nagu Norra, Venemaa ning Mehhiko ei tule kõigi eelduste kohaselt otsusega kaasa. Ilma nende koostööta ei ole tootmise vähendamisel nafta hinnale loodetud mõju.

Seda möönis ka Rodrigez, märkides, et OPEC võib üksinda liikuda kuni "teatud punktini", kuid kartelli mittekuuluvate riikide abita on nafta hinna stabiliseerimise võimalus "piiratud".

OPECisse mittekuuluvad riigid ei kiirusta kartelli otsustega liituma, sest nende majandused ei ole naftast eluliselt sõltuvad.

OPEC on tänavu tootmist piiranud 3,5 miljoni barreli võrra päevas. Samas on Saudi Araabia järel suuruselt teine tootjariik Venemaa suurendanud naftatoodangut ligi 500 000 barreli võrra päevas, millele järgmisel aastal peaks lisanduma veel 300 000 barrelit. OPECi president Chakib Khelil hindas oktoobri alguses, et Venemaale on toodangu suurendamine teenimatult toonud juba 5 miljardit dollarit ehk 86 miljardit krooni lisatulu.

Üle-eelmisel nädalal Viinis, kui OPEC püüdis veenda kartellist välja jäävaid riike tootmist vähendama, teatas Venemaa, et ei plaani seda teha.

Eelmisel esmaspäeval andis maailma suurim naftatootja Exxon Mobil teada, et investeerib viie aasta jooksul 4 miljardit dollarit nafta- ja gaasivälja kasutuselevõtuks Venemaa Kaug-Ida regioonis.

Nafta hinda ei ole seni suutnud tõsta ka rünnakud Afganistani vastu. Analüütikute sõnul olukord muutuks, kui sõjaline konflikt laieneks Iraaki.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing