Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Transiidiäri kasvab kümnendiku
Tallinna Sadama tootmismaht võib tänavu aasta lõpuks suureneda 32 miljoni tonnini, mis on ligi kümnendiku võrra mullusest rohkem, ütles sadama turundusdirektor Erik Sakkov. "Venemaa on oma sadamatesse tõmmanud nii palju kaupu, kui vähegi suudab, kuid naftatoodete osatähtsus tõuseb Tallinna Sadamas pidevalt," lausus Sakkov. "Kuigi venelased on suutelised oma teenuste kvaliteeti parandama, pakume meie sellegi poolest paremat teenust."
Tänavu augustis kehtestas Venemaa Eestisse suunduvatele vedudele mitu korda kõrgemad raudteetariifid kui Venemaa sadamatesse suunduvatele vedudele.
Viimastel aastatel Muuga sadamasse hoogsalt investeerinud Eurodek suurendab tänavust tootmismahtu 8 miljoni tonnini võrreldes mulluse 7 miljoni tonniga, ütles ASi Eurodek Copenhagen nõukogu esimees Palle Dybdal Rasmussen. "Kuigi tunneme mõningast hirmu Venemaa transiidipoliitika sammude suhtes, on meil põhjust vaid optimismiks," rääkis Rasmussen. "Usun, et lisaks naftatoodetele on võimalik Eestis suurendada ka teiste transiitkaupade töötlemise mahtusid." Rasmusseni sõnul on kümneprotsendine kasv võimalik ka tuleval aastal.
Eurodek on Pakterminali järel Eesti suuruselt teine transiidiettevõte.
Kuigi tariifipoliitika tõttu on praegu soodsam vedada kaupu Venemaa sadamate kaudu, kannatavad need ülekoormatuse all, mis toidab Eestit läbivat transiidikanalit, kirjeldas olukorda Peterburi raudteefirma BaltTransServis peadirektor Vladimir Prokofjev.
Eestit läbivate vedude mahu kasvu piirab praegu Petseri-Tartu raudteelõigu remont ning mõningane erastamisjärgne peataolek ASis Eesti Raudtee, selgitas Prokofjev. "Eesti transiidiettevõtete suurimaks eeliseks on paindlikkus ning suutlikkus vähendada vagunite seisuaegu," lisas ta.
Transiidiäri edu jätkumine sõltub Eesti ja Venemaa suhete korrastamisest, ütles suuruselt kolmanda transiidiettevõtte Estonian Oil Service nõukogu esimees Arnout Lugtmeijer. "Olen optimistlik, kuid pean tunnistama fakti, et vedu Jaroslavlist Peterburi sadamasse maksab ühikult ligi 160 krooni, samal ajal aga Tallinnasse ligi 560 krooni," rääkis ta. "Kui Eesti valitsus ei suuda paari kuuga suhteid Venemaaga klaarida, võidavad transiidiäris need, kes on Venemaaga suuremad sõbrad, näiteks Läti ja Leedu."
Transiidiringkondades on viimastel nädalatel tekitanud ärevust Venemaa valitsusasutustest kõlanud teated investorite leidmisest Ust-Luuga sadama laiendamiseks kuni 10 miljoni tonnise aastase võimsuseni. Kavatsus sisaldab naftaterminali, konteineriterminali ja puiduterminali ehitamise.