Kõrgem palk teeb noorametnikust nõuniku

Igal hommikul tõttab 234 nõunikku oma töökohtadele riigikantseleis ja kaheteistkümnes ministeeriumis. Palgaastmestiku järgi on nad kõrged riigiametnikud, ühel pulgal osakonnajuhatajatega.

Justiitsministeeriumis on osakond, mis koosneb üksnes nõunikest ning teine osakond mis koosneb juhatajast, sekretärist ja kuuest nõunikust.

Ametnikud tunnistavad, et nimetades töölevõetava ametniku nõunikuks, on võimalik talle maksta karjääriredelit alustavast noorametnikust kaks korda kõrgemat palka.

Nõuniku nõu andva ülesande asemele on tulnud sotsiaalne mõõde. ?Riigiametnikul puuduvad sotsiaalsed tagatised, see on võimalus neid leevendada,? ütles peaministri nõunik Kaarel Tarand.

Kuigi nõunike töölevõtmises nähakse ametkondade reageerimist tööturusituatsioonile, on ministeeriume, mis saavad hakkama vaid kolme nõunikuga, nagu majandusministeerium. Ja on teisi, kus on tööl 43 nõunikku, nagu justiitsministeerium, kus töötajaskonnast olulise osa moodustavadki nõunikud. Justiitsministeeriumis töötab vaid kaks peaspetsialisti. Näiteks õiguse ja arenduse talituses töötavad talituse juhataja ja viis nõunikku, karistusõiguse osakonnad koosnebki viiest nõunikust.

Kaitseministeeriumis koosneb NATO integratsioonibüroo vaid osakonna juhatajast ja nõunikest.

On olemas kolme sorti nõunikuid: poliitilised ehk ministri nõunikud, ministeeriumi ja osakonna nõunikud. Palgaastmestiku järgi on poliitiliste nõunike palk sama mis asekantslereil ehk ligi 11 000 krooni. Teiste nõunike palk on palgaskaala astme järgi 6000 krooni.

Erinevalt teistest kestab poliitilise nõuniku ametiaeg valimistest valimisteni. ?Poliitilise nõuniku töö on koordineerimine. Näiteks vahendab ta ministrile parlamendist fraktsiooni ja koalitsiooni seisukohti,? kirjeldas Rain Rosimannus, rahandusministri nõunik.

Koos mitmesuguste lisatasudega kujunevad riigiametnike palgad enamasti kõrgemaks kui astmestik näitab. Äsja kasutusse võetud tulemuspalga süsteem võimaldab peale palga preemia maksmist, mis soodustab läbipaistvuse kadumist veelgi.

Sotsiaalminister Eiki Nestori ütlust mööda on praeguse nipitamise tulemusel tekkinud olukord, kus keskmise palga vahed erinevates ministeeriumides on suuremad, kui nad tegelikul tööturul kujuneksid. Näiteks välisministeeriumi 6009kroonine keskmine kuupalk on kaks korda väiksem kui siseministeeriumi 11 052kroonine keskmine palk.

Maksuamet on hea näide võimalusest edutada inimesi nõunikupostile. Möödunud kuul kaotati struktuurimuudatuste käigus muu hulgas ka pressiesindaja koht ja endine pressisesindaja Koit Luus asus tööle avalike suhete nõunikuna. Maksuameti peadirektor Aivar Sõerd põhjendas, et muudatus tehti inimese ametinimetuse kooskõlla viimiseks tema tegevusega. ?Meil eraldi inimest pressiesindajaks ei ole, Koit tegeleb üle Eesti maksuametite avalike suhete temaatikaga ja täidab ka pressiesindaja ülesandeid,? selgitas ta. Luusi palk seoses nõuniku staatusega Sõerdi kinnitusel ei muutunud.

Eesti riigil puudub ühtne seisukoht selle kohta, kes ja mis põhjusel võiks nõunikuks saada. Riigikantselei võib selle välja kujundada, kuid see oleks vaid soovitusliku iseloomuga.

?Nõunik peaks olema inimene, kel on volitused läbirääkimisteks ministeeriumi nimel, kel on õigus midagi lubada ja lõpliku otsuse teeb poliitiline minister,? arvas reformierakondlane Rein Lang.

Seadused on määratlenud vaid nõunike palganumbri ja selle, et nende tööle võtmiseks ei pea korraldama konkurssi. Sellega hägustuvad palgasüsteemi läbipaistvus ja avaliku konkursi korraldamise nõue.

?Muidugi pole palgaastmestikul mõtet,? ütles riigikontrolli peakontrolör Kaie Karniol. Tema ütlust mööda pole probleem nõunikes, sest ka palgaastmestikust kinni pidades on võimalik maksta lisatasusid ja sellega palganumbrit kergitada. ?Lisatasude põhjendused on kohati anekdootlikud. Näiteks on määratud lisatasu perenaisele, sest ta on olmeliselt vajalik,? ütles Karniol.

Riigikontrollil on kodulehekülje põhjal kolm nõunikku: üks on riigikontrolöri nõunik, teine töötab metoodika osakonnas ja kolmas välissuhete ja eurointegratsiooni osakonnas.

Sotsiaalminister Eiki Nestori ütlust mööda on praegu väljatöötamisel uus avaliku teenistuse seadus, mille kohaselt loob ametkond ise oma palgaastmestiku, mis peaks arvestama tööjõuturu palgapakkumisega. Senise 28 palgaastme asemele jääks viis astet. Iga ametkond töötaks välja oma palgaastmestiku põhimõttel palk pluss lisatasu. Seadus on veel ideetasandil ja selle rakendamise aeg võiks olla 2003. aasta.

?Praegu on vaja sada kümme imet välja mõelda, et sobivat inimest tööle võtta,? ütles Nestor.

Nõunik Kaarel Tarandi hinnangul pole olukord veel kõige hullem: ?Vähemalt pole Eestis kombeks sokutada parlamendi ülejääke soojadele kohtadele riigiaparaadis.?