Hiina avab oma turu

Sirje Rank 12. november 2001, 00:00

142 riigi kaubandusministrid tervitasid aplausiga ajaloolist kokkulepet, millele eelnes 15 aastat pingelisi läbirääkimisi. Täisliikmeks saab Hiina 30 päeva pärast otsuse ratifitseerimist parlamendis ehk tõenäoliselt enne selle aasta lõppu.

Pühapäeval võeti vastu ka Taiwan.

WTO juht Mike Moore nimetas sündmust ?ajalooliseks? ning USA kaubandusesindaja Robert Zoellick ennustas uue ajajärgu algust rahvusvahelises kaubanduses. Prantsuse rahandusministri Laurent Fabius? sõnul saab WTOd alles nüüd, kui liitunud on maailma kõige arvukama elanikkonnaga riik, nimetada ?maailma? organisatsiooniks.

Maailm sellest tundmatuseni siiski ei muutu, sest Hiina turg hakkas tänu Deng Xiaopingi reformidele avanema juba enam kui 20 aastat tagasi. Tänaseks on Hiinas kanda kinnitanud kõik suuremad rahvusvahelised firmad.

Hiina pääs WTOsse tähendab, et riik on nüüd rahvusvahelise kaubandussüsteemi osa, kus kehtivad ühed reeglid. Hiina peab avama oma turu WTO liikmete kaupadele ja teenustele, muutma oma seadusi ?läänelikumaks? ning kõrvaldama piirangud investeeringutelt. USA ja ELi poolt Hiinalt välja kaubeldud kontsessioonid laienevad kõigile WTO liikmetele. Samal ajal avanevad Hiina ekspordile uued turud. Juba praegu on Hiina maailma seitsmes kaubandusriik.

Pärast 11. septembri terrorirünnakuid hakkab Hiina muu maailma taustal silma tugeva kasvu ja stabiilsusega. SKT prognoos selle ja tuleva aasta kohta on 7,5 ja 7,6.

Analüütikud ennustavad WTOga ühinemise järel Hiinale suurt ekspordi- ja impordibuumi, majanduskasvu kiirenemist ning välisinvesteeringute kasvu. WTO järgmine juht Supachai Panitchpakdi ennustab otseinvesteeringute kasvu 40 miljardilt dollarilt 50 miljardile dollarile aastas. Meelitades firmasid madalate tööjõukulude ning suure turuga on Hiinasse läinud 80 Aasiasse tehtud välisinvesteeringutest.

Samas leiavad analüütikud, et ootused 1,3 miljardi elanikuga turu suhtes on mõnevõrra ülepaisutatud. Turg on killustatud ja sissetulekute vahed suured. Keskmine sissetulek Hiinas on 1000 dollarit aastas, kuid 120 miljonit hiinlast elab ühe dollariga päevas. Hiinas on kujunenud kitsas ülirikaste kiht, kelle Top 50 vara on ajakirja Forbes andmeil mullusega võrreldes 40 kasvanud. USAga Hiina võrdlust ei kannata ? 100 rikkaima hiinlase vara kokku oli 18 miljardit dollarit võrreldes Microsofti juhi Bill Gatesi isikliku varaga, mida hinnatakse 58 miljardile dollarile.

Hiina pole veel majanduslik supervõim, kuid arengu jätkudes võib Hiina tuleva kümnendi jooksul mööduda Jaapanist ning tõusta USA järel maailma suuruselt teise majandusega riigiks. Ka Hiina ja ASEANi riikide vahel sõlmitud vabakaubanduspiirkonna leping oli samm eemale Jaapanist, mis oli seni peamine Aasia kaupade importija ning välisinvestor.

Hiina pürib superriigi staatusesse, mis tähendab, et Pekingist ei pruugi WTOs saada arenguriikide kaalukat eestkostjat. Suure eksportijana on Hiinal tariifide alandamisest palju võita. Vabakaubandus aga kiirendab reforme, mis valitsuse arvates on vajalikud Hiina edutamiseks arenenud riikide hulka.

Vastuvõtt WTOsse paneb punkti Hiina jaoks üliedukale aastale, mil Peking valiti 2008. aasta olümpiamängude korraldajaks ja Hiina jalgpallimeeskond pääses esmakordselt maailmameistrivõistluste finaali.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:04
Otsi:

Ava täpsem otsing