Graanulitehased saepurunäljas

Väinu Rozental 28. november 2001, 00:00

Valgamaal Patkülas asuva ASi Hansa Graanul juhataja Arno Anieri hinnangul jätkub Eestis saepuru umbes 150 000 tonni saepurugraanulite ehk pelletite tootmiseks.

Hansa Graanul ja Väike-Maarjas asuv AS Flexa Heat tahavad mõlemad järgmisel aastal tõsta tootmismahu 60 000?70 000 tonnini. Detsembris proovitootmisega alustav Imaveres asuv OÜ Delcotek plaanib esimesel aastal toota 20 000 tonni pelleteid ning ülejärgmisel aastal toodangumahtu kahekordistada. Peaaegu kogu Eestis toodetu eksporditakse Põhjamaadesse, peamiselt Taani.

?Kuigi oleme igal aastal kahekordistanud tootmismahtu, ei suuda me kõiki Taani tellimusi täita,? ütles Eesti suurima pelletite tootja, Flexa Heati graanulitehase juhataja Kuido Kuntra. ?Piiri paneb peale tooraine.?

Kuntra hinnangul läheb saepuruturul üha tihedamaks, sest toodangut plaanivad suurendada ka plaaditehased ning turule on järjest jõulisemalt tulemas saepurubriketi tootjad.

Taani kapitalil põhinev Flexa Heat, mis saab viiendiku vajaminevast saepurust Flexa gruppi kuuluvast mööblitööstusest, ostab ülejäänu Kesk- ja Põhja-Eesti saetööstustest. Nende konkurendi Hansa Graanuli käes on Lõuna-Eesti toormeturg.

Delcoteki tehnikadirektori Kalev Siimu sõnul loodavad nad toorme osas eelkõige kõrval asuvale Imavere Saeveskile. ?Seni müüb Imavere Saeveski oma saepuru Skandinaaviasse,? rääkis Siim ja lisas, et naabri käest hakkavad nad ostma ka puukoort, mida kasutavad graanulitehase kütteks.

Pelletiteks sobiva saepuru puistekuupmeetri hind on 30?40 krooni. Ühe tonni pelletite tootmiseks kulub umbes seitse puistekuupmeetrit saepuru. Pelleteid müüakse piiri taha hinnaga 1000?1300 krooni tonn.

Seitse aastat tagasi Balti riikides esimesena pelleteid tootma hakanud Hansa Graanul investeerib praegu tootmise laiendusse mitukümmend miljonit krooni. Järgmise aasta märtsis käivituvad kolm uut graanulimasinat võimaldavad toota kolm korda enam.

Anieri sõnul sõltub tulevane tootmismaht siiski toorainest. ?Oleme toorainepõua ennetamiseks välja töötanud kogu Eestit hõlmava logistilise süsteemi,? rääkis Anier. ?Eelkõige tähendab see koostööd puistematerjale vedavate transpordifirmadega.?

Hansa Graanul oli poolteist aastat tagasi krahhi äärel, sest firma vaevles käibekapitali puuduses ja endine põhiomanik, Rootsi firma ei taganud tarnelepinguid. Eelmise aasta detsembris omandas kõik Hansa Graanuli aktsiad Taanis alternatiivenergia tootmisega tegelev World Wide Wind. ?Taanis on nõudlus saepurugraanulite järele väga suur,? ütles Anier ja lisas, et graanulid pakendab ja müüb Taanis nende emafirma.

Delcoteki juhataja Einar Puki kinnitusel investeerivad firma omanikud ? kaks Eesti eraisikut ? saepurugraanuli tootmisse kokku 9,5 miljonit krooni. ?Eellepingud toodangu müügiks Skandinaavia partneritega on sõlmitud,? ütles Pukk ja lisas, et Eestis pole pelletite müümiseks tarnesüsteem veel välja kujunenud.

Hinnanguliselt müüakse siseturul väiketarbijatele vaid tuhatkond tonni pelleteid aastas. ?On kahetsusväärne, et Eesti tarbija pole mõistnud, et tegelikult on graanulite põletamine ökonoomsem kui õli põletamine,? rääkis Arno Anier. Kaks tonni pelleteid vastab kütteväärtuselt tonnile kergele kütteõlile. Hansa Graanul küsib eratarbijatelt pelletite tonni eest 1500 krooni.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing