Uued firmad äratavad Võhma taas ellu

Põhja-Euroopa suurim patjade-tekkide tootja, Vändra firma AS Wendre avab homme Võhmas pidulikult uue tsehhi, kus praegu töötab 45 õmblejat ja aasta lõpus vuristab madratsikatteid ja padjapüüre teha 80 inimest. Kevadel käivitasid Viljandi ärimehed Võhmas ASi Caritas-Water, kus üle kümne inimese villib Sakala-nimelist mineraalvett.

Esimest korda Võhmasse sattunu tiirutab mööda linna ja otsib loomulikult kurikuulsa lihakombinaadi mahajäetud müüre. Väikelinna unine hommikuidüll: autoliiklust peaaegu pole, üksikud memmed tatsavad poe suunas, bussijaamas on väikse ostujõuga rahvale oma kraami laiali laotanud secondhand-müüjad.

Esimene kõnetatu, väiketütrega lumerõõme nautiv isa osutub verivärskeks võhmalaseks. ?Abikaasa hakkab käivitunud Wendres õmblejana tööle,? põhjendab Marek Käba, miks perekond kolm nädalat tagasi Viljandist Võhmasse kolis. ?Ise olen grupi peal, kuid proovin saada Wendresse näiteks valvuriks.?

Käba kinnitusel teab ta mitut noort peret, kes tänu Wendre uuele tsehhile on Viljandist Võhmasse kolinud. Käbade pere ostis Võhmasse kahetoalise korteri 13 000 krooni eest.

Võhma linnapea Jaak Aabi kinnitusel võimaldaks olemasolev vaba ja odav elamispind kasvatada linna elanike arvu vähemalt 300 inimese võrra. ?Seega peame meelitama linna veel ettevõtjaid, kes tekitaksid uusi töökohti,? lisab Aab.

Aabi sõnul on Võhmas ettevõtluse arendamiseks eeldused olemas. Linn on munitsipaliseerinud kesklinnas asunud vana lihakombinaadi territooriumi. Tekkinud on tootmistsoon, kuhu linn saab ettevõtjaile pakkuda krunte ja vanu hooneid koos kommunikatsioonidega. Esimesed pääsukesed ongi veevillijad ja tekstiilitööstus.

Regionaalarengu agentuuri kaudu on Võhma linn saanud infrastruktuuri ja ettevõtluse arendamiseks tootmistsoonis tänavu veidi üle kahe miljoni krooni. Lisaks sai linn 160 000 krooni tööstuspiirkondade programmi raames Võhma gümnaasiumisse õmblusklassi väljaehitamiseks.

?Nii mõnedki kolleegid on imestanud, kuidas mina kui keskerakondlasest linnapea olen kolmikliidu valitsuselt välja ajanud raha,? muigab Aab ja loetleb: veemajanduse programmi raames sai linn tänavu 2 miljonit krooni, järgmise aasta RIPi programmis on lasteaia laiendamiseks 2,2 miljonit krooni, õhus ripub 8,4 miljonit linna heitvete puhastusseadmete ehitamiseks.

Aabi sõnul on aastate jooksul Võhma vastu huvi tundnud kümned ettevõtjaid. ?Enamik küsib kõigepealt, kui palju riik neid regionaalpoliitika raames toetab,? räägib Aab. ?Vaid Caritas-Water ja Wendre ütlesid, et paneme tootmise püsti ja kui riik toetab, seda parem.?

Wendre juhatuse esimehe Tõnu Laksi sõnul otsisid nad olukorras, kus tellimused ületavad nende tootmisvõimsused ja Vändras tootmise laiendamiseks enam tööjõudu ei ole, kohta, kuhu rajada uus õmblustsehh. ?Siin on tööjõudu üle,? põhjendab Laks valikut Võhma kasuks. ?Pealegi töötab siin piirkonnas 15 väikest õmblusettevõtet, kust paremat palka makstes on võimalik õmblejaid ära meelitada.? Laksi kinnitusel maksavad nad õmblussektori kohta head kuupalka: 2500?4500 krooni.

?Mis Vändras pole õnnestunud realiseerida, õnnestus Võhmas ellu viia kohe,? tunneb Laks head meelt Võhma gümnaasiumis avatud õmblusklassi üle. ?Uue tsehhi uued töötajad saame selles klassis kohe välja õpetada.?

Wendre alustas Võhmas pilootprojektiga veebruaris, kui veerandsada naist hakkas lasteaia ruumides padjapüüre ja madratsikatteid õmblema. Oma tsehhihoone ehitamist alustati juunis. Novembri algul kolisid õmblejad uude tsehhi, kus ruumi on kokku kuni 120 töötajale.

Wendre põhiomaniku, ettevõtte nõukogu esimehe, väliseestlase Peter Hundi andmeil investeerisid nad Võhmasse ligi 12 miljonit krooni. ?Kuna tellimused üha suurenevad, plaanime Võhmas laiendust,? räägib Hunt. ?Näiteks oleks otstarbekas Võhmasse muretseda ka kallid teppimismasinad.?

Wendre tahab Vändras asuvast põhitootmisüksusest õmblemise võimalikult kiiresti Võhmasse üle tuua. ?Vändras kontsentreerume tulevikus patjade, tekkide ja poroloontoodete valmistamisele,? märgib Tõnu Laks.

95 protsenti Wendre toodangust läheb eksporti, peamiselt Skandinaaviasse ja Saksamaale. Wendre müüb toodangut oma peamistele klientidele ? kodutekstiili suurtele kaubanduskettidele ? otse ning oma nime all. Uued turud on Wendre leidnud Inglismaal ja Hispaanias.

Rootsis elav Peter Hunt prognoosib Wendrele järgmisel aastal olulist käibe- ja kasumitõusu. Tänavune 215 miljoni krooni suurune käive peaks järgmise aasta lõpuks kasvama 325 miljoni kroonini. Kui tänavu teenib Wendre 15 miljonit krooni, siis järgmisel aastal ootab Hunt 25 miljoni krooni suurust kasumit.