Via Hanseatica kui eluallikas

?Kui seda metsa ees ei oleks,? õhkas Eesti kirjandusklassik Juhan Liiv. ?Kui seda piiri ees ei oleks,? ohkavad igatsevalt Peipsi äärsed elanikud. Tuntud anekdoodis ütles Peipsi kalamees 1940. aasta sündmuse kohta, et natukene palju pööras, kui enne oli vesi riigi ja kala meie, siis nüüd on vesi meie, kuid kala riigi. Kui enne taasiseseisvumist oli vaba pääs Venemaa avarustele ja raudne eesriie Läänemerel siis nüüd on kõik vastupidi. Kogu Ida- ja Kagu-Eesti, eriti Jõgevamaa on sattunud nn koti põhja, ei piiri- ega tollipunkti.

Turismi- ja transpordikoridori Via Hanseatica idee ellukutsujad tahavadki pakkuda ühendusteed Euroopa ja Venemaa, täpsemalt Sankt Peterburi vahel. 1995. a. toimunud Euroopa transpordiministrite nõupidamisel märgiti trass maha. Kunagine Sankt Peterburg-Riia postimaantee elluäratamine mõjuks ergutavalt Ida-Viru, Jõgeva, Tartu ja Valga maakonna arengule.

Eelmisel kolmapäeval toimus Mustvee Kultuurikeskuses vastavateemaline seminar. Järgmise aasta lõpuks peaks valmima konkreetne tegevuskava. Idee autorite arvates peaks Via Hanseatica juurde kuuluva infrastruktuuri rajamine tõstma rahastajate huvi Venemaa, Eesti (täpsemalt 4 maakonna), Läti, Leedu, Poola ja endise Ida-Saksamaa vähearenenud piirkondade vastu. Loodetakse, et kavandatav trass mõjub ergutavalt tee äärsele maa-alale, raadiusega kuni 30 km.

See projekt peaks andma tõuke teistegi, nagu Mustvee kauba- ja jahisadam, laevatee Mustveest Läänemerele ja ka Oudvasse ning nõnda edasi projektide käivitamiseks. Samuti taotletakse Venemaaga kauplemist segavate topelttollide kaotamist ja Mustveesse nii tolli- kui ka piiripunkti. Omad projektid ja lootused on ka teistelgi trassiäärsetel maakondadel.

Avatuse taotlemisel on iva sees. Kui nõukogude ajal olid Peipsi-äärsete elanike hoiused ühed suuremad Eestis siis nüüd on vastupidi.

Autor: Raivo Sihver