Venemaa kukutas nafta hinna alla 18 dollari

Kaja Koovit 13. detsember 2001, 00:00

Vene naftagigandi Jukos tegevjuht Mihhail Hodorovski lausus uudisteagentuurile Reuters, et ekspordikärbe kehtib ainult toornafta kohta, mitte aga naftasaadustele, nagu näiteks masuut. Ta lisas veel, et ekspordikärbete aluseks arvestatakse suurim ehk kolmanda kvartali ekspordimaht.

Horodovski kommentaar oli turgudele tõsine pettumus, mistõttu toornafta jaanuarilepingute hind langes teisipäeval rahvusvahelisel naftabörsil Londonis 26 USA sendi ehk 1,5 protsendi võrra 17,91 dollarile barrel. Päevasiseselt langes naftabarreli hind teisipäeval 17,80 dollarile ning eile päeval koguni 17,70 dollarile.

Reuters kirjutas, et juhul, kui Venemaa järgib riigi naftatööstuse rahutut ajalugu, ei saagi OPECiga võimuvõitluses sõlmitud vaherahu kuigi kaua kesta.

Houstoni ülikooli professor Ronald Oligney märkis, et kui Venemaa kohta oli varem käibel fraas ?nafta on küll õige, aga riik vale,? siis viimastel aastatel on selles toimunud küll õhkõrnasid, aga samas tõsiseid muutusi.

?Venemaa näeb, et ta mängib rolli suurel laval, ning on suutnud selle rolli kaalukust suurendada,? lausus ta.

Järgmisest aastast tootmist miljoni barreli võrra vähendada plaaniv Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC) nõuab kartelli mittekuuluvatelt riikidelt naftatoodangu kahandamist 500 000 barreli võrra ööpäevas, et hoida toornafta hinda soovitud 22?28 dollari tasemel barrelist.

OPEC püüab igati nafta hinda üleval hoida, õieti polegi tal teist valikut, sest musta kulla hinna edasine langus paneks raskesse olukorda liikmesriikide täielikult naftast sõltuvad majandused.

Paraku jääb OPECi otsustest ja liikmesriikide sellest kinnipidamisest nafta hinna mõjutamisel väheseks, sest kartelli mittekuuluvad riigid annavad kokku kaks kolmandikku maailma naftatoodangust.

Naftale ja naftasaadustele ning metallidele spetsialiseerunud uudisteagentuur Platts kirjutas eile, et novembris suurenes naftatootmine maailmas 77 miljardi barrelini ööpäevas ehk oktoobriga võrreldes 290 000 barreli võrra ööpäevas. Järsu tõusu põhjustas just OPECisse mitte kuuluvate riikide toodang. Samal ajal vähendasid kümme OPECi liikmesriiki oma toodangut 290 000 barreli võrra ööpäevas.

Seega on OPECi püüdlused kartelli mitte kuuluvaid riike endaga koos tootmist kärpima meelitada tulutuks jäänud.

Pariisis paikneva Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) eile avaldatud prognoosi kohaselt peaks kartelli mittekuuluvate riikide toodang järgmisel aastal kiiresti kasvama. Agentuuri hinnangul suureneb neis riikides naftatoodang tuleval aastal 100 000 barreli võrra ööpäevas kokku 47,5 miljoni barrelini. Saudi Araabia järel nafta ekspordis teisel kohal olev Venemaa peaks sellest haarama lõviosa ehk suurendama toodangut keskmiselt 430 000 barrelit ööpäevas.

Samas peaks nõudlus IEA hinnangul tuleval aastal olema 76,6 miljonit barrelit ööpäevas.

Teistest kartelli mitte kuuluvatest riikidest kinnitas Omaan teisipäeval, et kahandas tootmist 25 000 barreli võrra alates 1. detsembrist. Mehhiko lubas tootmist kahandada 100 000 barreli võrra. Norra on lubanud oma toodangut vähendada 100 000?200 000 barreli võrra ööpäevas, täpne maht otsustatakse veel enne jõule.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:10
Otsi:

Ava täpsem otsing