Töötu abiraha saavad simulandid heakorratööle

17. detsember 2001, 00:00

Inimuuring Eesti kohta näitab tööpuudust üledramatiseeritud kujul, sest viimased kaks kvartalit on tööpuudus vähenenud. Tööjõukulud suurenesid II kvartalis 7,8 miljardi kroonini, aastane kasv 18.

Äripäeva arvates peavad riik ja omavalitsused sundima töötuid kas ümberõppele või siis heakorra- ja muudele hooajalistele töödele, muidu töötu abiraha ei saa. Siis selgub, kes on huvitatud (legaalsest) töötamisest ja kes mitte. See oleks aktiivne tööturupoliitika.

Siiamaani valitsev halamine tööturu raske olukorra üle ei vii kuhugi. Vaatame olukorrale näkku nii, nagu see on. Pole uudis, et töötu abiraha saamine ei takista ümbrikupalga eest mustalt töötamist, näiteks tervete brigaadide kaupa ehitustöödel.

?Maksuvabastuse? tõttu on teenistus isegi väga korralik. Ametliku töötu staatust on tarvis vaid haigekassakaardi saamiseks, sest haigeksjäämine on asi, mida mustalt töötajad tõepoolest pelgavad. Ei saa end ravida ega ka sama moodi edasi töötada. (Uuest aastast võib haigekassa kaardi aga osta ca 6000 krooni eest, mis on riigi suur karuteene iseendale

Ent kui n-ö töötud saaksid ükspäev kutse ilmuda nt muru niitma või vallamaja aknaid pesema, selekteeriks see välja simulandid. Need, kes juba usinalt mustalt töötavad, ja need, kes ei kavatsegi kunagi töötama hakata. Sama efekti annaks ümberõppele nagu sõjaväe kordusõppustele kutsumine. Kes kohale ei ilmu või seanahka veab, need abirahast ilma jäävad ja süüdistagu iseennast. Puhastumisprotsessi tööturul on hädasti tarvis.

Omavalitsused, kes tunnevad oma valla inimesi hästi, lasevad pimesikumängul rahulikult käia. Nemad ju oma eelarvest töötu abiraha ei maksa, sestap võõras mure. Las vaesed saavad parem töötu abiraha ja ühtlasi töötavad mustalt, vähemalt ei koputa nii tihti vallamaja uksele. Ümbrikupalgast on saanud üks sotsiaaltoetuse viise. Mustalt töötamine ahendab küll omavalitsuse tulubaasi, kuid alati on võimalik hädaabi riigilt juurde manguda. Probleem on heitunud isikud, kes ei loodagi enam kunagi tööd saada, kuid sellega on nad oma valiku teinud. Maksumaksja ei jõua lõputult selliste inimeste tööotsinguid kinni maksta. Ilmselt kuuluvad nad sotsiaalhoolekande, mitte tööhõiveameti tegevusvaldkonda.

Mida veel tuleks teha? Ettevõtjatele pealemaksmine, et need looksid uusi töökohti, ei aita. Mis kasu on töökohast, mida tegelikult pole tarvis? Selle asemel tuleb vähendada tööjõu pealt makstavaid makse, eelkõige sotsiaalmaksu. Samas avaldavad suurenenud kindlustusmaksud nivelleerivat mõju edukamatele töötajatele ja ettevõtjatele. Soodustada tuleb investeeringuid, mis loovad uusi töökohti. Töötu abiraha saajad võiks üles seada internetti ? see poleks häbipost, vaid eelkõige sotsiaalne kontrollimehhanism, et tuvastada mustalt töötavaid inimesi.

Lõpuks, meil hakatakse kinni pidama 1,5 brutopalgast töötukindlustuse ja -kassa jaoks. Kuhu see siis läheb?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:10
Otsi:

Ava täpsem otsing