Asutustel keelatud küsida B-kaarte

Valitsuse 4. detsembri määruse järgi ei ole riigiasutustel enam õigust nõuda inimese käest neid dokumente, mis on kättesaadavad elektroonilisest keskandmebaasist. Riigihanke korraldanud riigiasutus, notarid või näiteks autoregistri töötajad võivad juba loetud nädalate pärast vajaliku dokumendi ise välja trükkida.

Justiitsministeeriumi registrikeskuse direktori Sirje Rogova kinnitusel on neil andmebaaside kasutajaid kokku ligi 3000, elektroonilise andmebaasi kasutamislepingutega on hõivatud 95 protsenti riigiettevõtetest. Andmebaase kasutavad lisaks neile ka näiteks kohalikud omavalitsused, notarid, kohtutäiturid, enamik Eesti suurettevõtetest.

Kui täna saab registrist vaadata ettevõtte B-kaardi andmeid, siis kaugem eesmärk on arvutisse skaneerida ka firmade põhikirjad. ?Kõige rohkem aega nõuab majandusaasta aruannete sisseskaneerimine. 2000. aasta aruannetest on ligi 25 000 juba elektroonilises versioonis olemas, ligi 8000 aruannet tuleb neile veel lisaks,? selgitas Rogova.

Möödunud aasta majandusaasta aruanded muutuvad kättesaadavaks niipea, kui need registrisse jõuavad. Hiljemalt aprillis peaks Rogova sõnul käivituma ka võimalus, et majandusaasta aruandeid saab registrisse saata internetipankade kaudu. ?Ettevõtjatel oleks pankade kaudu tunduvalt lihtsam oma dokumente esitada. Üks normaalne ettevõtja teeb ju niikuinii oma raamatupidamise arvutis, aruande tegemiseks ja saatmiseks oleks vaja vaid dokument ümberformaatida ja teele saata,? ütles Rogova.

Praegu puudub veel justiitsministri määrus, mis ütleks, et ka väljaprinditud väljavõte arvutiregistrist on aktsepteeritav ametliku dokumendina.

Justiitsministeeriumi notariaadi ja registrite talituse juhataja Viljar Peep märkis, et sisuliselt on arvutiandmetele juba antud pärisdokumendi staatus.

Tallinna linnakohtu registriosakonna juhataja Nona Alase sõnul tehakse väljatrükid uue süsteemi puhul turvapaberile ja tembeldatakse, ajalise kokkuhoiu annab see, et käsitsitöö asemel teeb dokumentide registreerimisprotseduure arvuti.

?See peaks juba jaanuaris otseselt vähendama järjekordi. Kui senini telliti päevas 400-500 ühikut, mis tuli käsitsi valmis teha, siis uue registri puhul on vaja vajutada vaid arvutinuppu,? sõnas Alas.

Firmade loomise ja registriandmete muudatustega tegeleva ASi Kermon juhataja Argos Kracht ütles, et elektroonilisest andmebaasist saadud väljavõtete tunnistamine ametlike dokumentidena lihtsustaks oluliselt ka nende tööd. ?Siiamaani oli nii, et me küll kasutasime äriregistri elektroonilist versiooni, kuid sealsete dokumentide väljatrükke tõsiselt ei aktsepteeritud. Kes tahtis, arvestas nende kui dokumentidega, kes ei tahtnud, ei arvestanud,? rääkis Kracht.

Kevadel on plaanis käivitada koostöös internetipankadega väikefirmadele võimalus teha registreid puudutav infopäring panga kaudu. ?Panga klient läheb oma arveldusarve kaudu päringusüsteemi ja teeb päringuid panga nimel, aga oma kulul. Süsteemi plussiks on see, et registrikeskusega ei ole vaja lepingut sõlmida. See on soodne väikeklientidele, kes pärivad harva ega sõlmi püsikliendilepinguid,? selgitas Viljar Peep.