Tallinna ja Eesti riiki juhib sama koalitsioon

Maret Maripuu võtab 28. veebruari Äripäeva kolumnis sõna Tallinna rahaasjadest (vt. Riigi tulubaasist tuleks osa eraldada Tallinnale ). Sissejuhatuses tehakse lugejale selgeks, et Tallinn pole ei Ruhnu ega ka Kapa-Kohilaga võrreldav. Muigega suul mõtlesin hetkeks , et see on kahtlemata väga huvitav ja ülimalt uudne informatsioon Äripäeva lugejatele.

Uudislikkus sellega ei lõpe. Järgneb nukravõitu lugu lastest, kes elavad Tallinna lähivaldades ja käivad koolis linnas. Aga sindrinahkadest rikkad ümbruskonna vallad ei osale pealinna koolimajade remontimisel. Vaene Tallinn investeerib ja vastu ei saa midagi. Viimast väidet ei saa küll lõpliku tõena võtta, sest pearaha õpilaste eest peavad vallad teatavasti maksma. See on seadustega paika pandud. Kolumni autori teada voorib Vanasadamasse hulgaliselt veoautosid, mis suurendavad niigi ägedat liiklustihedust. Emotsionaalsete väidete illustratsiooniks pole kahjuks ühtegi arvu. Ja artikli lõpus jõuab volikogu esimees üllitise oani ? Tallinna Sadam peab Tallinna investeeringutes osalema.

Loomulikult ärgitab suur võimalus tegutsema. Seda olukorras, kui ettevõte Tallinna Sadam on viimase kolme aasta jooksul maksnud riigile dividendidena ligi miljard krooni. Siis on, kust taotleda. Tallinna Sadam on aktsiaselts, mis kuulub 100 ulatuses riigile ja suure osa tema kasumist võtab riik oma tulubaasi katmiseks. Mis on ka loomulik ja milleks on Eesti üks edukamaid ettevõtteid kutsutud ja seatud. Riik omanikuna ärgitab ettevõtet suuremale tulemuslikkusele, võttes omanikutulu välja ja sundides sadamat kasutama laenuraha.

Seda skeemi ei taha kasutada linn. Laenuplaanid maeti juba enne uut aastat maha ja nüüd heidetakse pilku, kust haarata eelarvesse lisaraha ilma igasuguse riskita.

Kõige naljakam on volikogu esimehe suhtumine valitsemisse. See avaldub eelkõige eelarverahade kasutamises. Kuidas riik kasutab omi vahendeid, on valitsuse otsustada. Tallinna ja Eesti vabariiki juhib sama koalitsioon. Kui Maret tahab riigilt raha, siis läheb ta Siimu juurde ja räägib loo ära, mitte ei kirjuta nutulaulu lehte. Või veel parem, arutab asja Edgariga, kelle parteikaaslane on rahandusministeeriumi Harri. Siis istutakse ühise laua äärde ja otsustatakse, millised lahendusvariandid on võimalikud. Saab kasutada ka ühisprojekti võimalusi. Tallinna linna ja Tallinna sadama vahel on olnud koostöölepe pea paar aastat, aga linn pole seda suutnud sisuga täita. Pigem on see piirdunud lihtsalt raha küsimisega. Samas tuleb nentida, et heategevuseks mõeldud rahad on Tallinna Sadama nõukogu otsusega piiratud.

Suhteliselt värskele volikogu esimehele tahaks soovitada üht. Ei tasu eneseimetlusest rõõmu tunda. Kergem on omavahel asjad selgeks rääkida ja kui kokkulepe on, siis rõõmustada. Kui kokkuleppele ei saada, siis tuldagu rahaasju leheveergudele klaarima.