Haldusfirmasid kammitseb käibemaksukohustus

Elamuhaldus tähendab eelkõige elamuga seonduva juhtimist ja korraldamist, sealhulgas ka raamatupidamist ja finantsarvestust, hooldus aga tähendab kõigi elamu säilimiseks ja korrashoiuks vajalike tööde tegemist.

Kinnisvara haldus-hooldusturul eristub selgelt kaks ?koolkonda?. ?Hooldajad? propageerivad seda, et hooldusteenused tuleks kindlasti osta erinevatest ettevõtetest, valides iga teenuse juures parima hinnapakkumise. Sel juhul oleks haldur, kui selline palgatakse, lihtsalt kliendi esindaja, kes sunniks hooldusfirmasid takka ja nõuaks tulemusi. ?Haldajad? soovitavad haldamise ja hooldamise kompleksteenust, kus haldur tegeleb muu hulgas ka hooldustööde korraldamisega.

Kuidas majandada elamut? Kas osta haldus- ja hooldusteenused ühest kohast või erinevatelt pakkujatelt? Kas loobuda haldusteenusest ja tellida ainult hooldust? Kas kasutada ühte või mitut firmat?

Eestis on haldusfirmade eest valinud käibemaksuseaduse koostajad. Kinnisvara haldaja pakub haldust ja hooldust ühe firma all, sest muidu ta kaotaks käibemaksu. Elanikkonnale osutatavad teenused on käibemaksuvabad, aga kui haldur tegeleks ainult haldamisega ja ostaks hooldusteenused sisse, siis jääks ta käibemaksuvabastusest ilma. Niisuguse madala tootlusega majandusharus nagu elamuhaldus tähendab see aga tohutut summat. Nii et haldus- ja hooldusteenuste koospakkumine on teatud mõttes sundkäik.

Sisulise külje pealt on mõlemal variandil oma head ja vead. Kui leida halduri kaudu iga teenuse jaoks odavaim pakkuja, saab eluasemekulusid kindlasti vähendada. Aga kui haldusfirma tegeleb ka hooldusega, siis on kõigi tööde järelevalve ja kontroll palju tugevam.

Praegu on elamuhaldusturu peamine probleem usalduse puudumine. Inimesed mäletavad väga hästi aega, kui elanik ehk klient polnud majavalitsuse jaoks mitte keegi. Tema raha kulutati selle peale, mis parajasti pähe tuli.

On elementaarne, et mida rohkem samalaadset teenust osutatakse, seda odavam tuleb ühiku hind. Elamuhaldusega tegelev firma peab endale teadvustama, et ainult läbi kliendi rahulolu saab ta püsima jääda ja tulevikus ka kasumisse jõuda. Paraku on inimeste usaldust võita raske.

Üldlevinud on kartus, et suur firma ei hooli üksikutest klientidest. Siiski olen veendunud, et just suurfirmal on rohkem võimalusi ning vahendeid, et tagada kliendi rahulolu. Infosüsteemid, kus kõik probleemid on nii täitjail, vastutajail kui ka järelevaatajail online?is näha, tagavad kiire ja korrektse teenindamise, kasutatav range kvaliteedisüsteem kõigi vigade õigeaegse avastamise. Samuti tuleb tagada ööpäevaringne operatiivne avariiteenus. Väikestes firmades seda kõike teha ei saa, seal aetakse asju sageli piiratud vahenditega n-ö põlve otsas.

Kui me elaksime kindlate reeglite järgi toimivas ideaalses maailmas, kus kõik inimesed on lõpuni ausad, seadusekuulekad ja eetilised, siis ilmselt tasuks eraldi haldamise ja hooldamise süsteem ennast paremini ära. Paraku elame me sellises ühiskonnas, kus kontroll, järelvalve ning nende tagamiseks loodud süsteemid ja struktuurid on väga olulised.