Maksuseadustes plaanitakse muudatusi

Riigikogus vastu võetud ehitusseadus muudab tulumaksuseaduses (TMS) eluasemelaenu intresside mahaarvamist alates 1. jaanuarist 2003. Uuel kujul on sõnastatud TMSi § 25 lg 2, mis määratleb ehitamise mõiste eluasemelaenu kontekstis. Uue sõnastuse kohaselt on elamu või korteri soetamine lisaks ostmisele ka:

ehitise püstitamine, laiendamine ja rekonstrueerimine ehitusseaduse tähenduses;ehitise tehnosüsteemide asendamine ja muutmine;ehitise ruumijaotuse muutmine;ehitise tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustööd.

Nüüd loetakse soetamiseks ka ehitise tehnosüsteemide asendamist ja muutmist ning ehitise tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid. Seega on järgmisest aastast laiemad võimalused eluasemelaenu intresside mahaarvamiseks.

Oluline on 1. jaanuaril 2003 jõustuv dividendide maksustamist puudutav muudatus, mis puudutab füüsilisi isikuid kaudselt. Nimelt on topeltmaksustatud dividendid, mida äriühing saab teiselt äriühingult ja maksab oma osanikule edasi, kui äriühingu osalus selles teises äriühingus on alla 20%. Näiteks kui füüsilise isiku väärtpaberiportfell on tema ainuomandis olevas osaühingus, siis nendelt väärtpaberitelt saadud dividende maksustatakse sisuliselt kaks korda, kui ükski väärtpaber ei anna vähemalt 20% suurust osalust vastavas äriühingus.

Riigikogu menetluses on seaduseelnõu, millega soovitakse muuta ja täiendada TMSi. Üks täiendusi on eeltäidetud tuludeklaratsiooniga seotud põhimõtete sätestamine seaduses. Maksuamet on eeltäidetud deklaratsiooni katsetanud paar aastat elektroonsel kujul ja mullu ka paberil. Seadusemuudatuse kohaselt täidab maksuamet tema kasutuses olevate andmete põhjal füüsilise isiku tuludeklaratsiooni ja teeb selle maksumaksjale kättesaadavaks 1. märtsiks elektroonsel teel e-teenuste vahendusel ning paberil maksuameti kohalikes asutustes. Võrreldes varasemaga täidab maksuamet eeltäidetud deklaratsiooni osaliselt tulust lubatud mahaarvamiste kohta.

Tuludeklaratsiooni esitamise kohustusest on eelnõu kohaselt vabastatud kõik need füüsilised isikud (v.a FIEd ja off-shore?i omanikud), kes sõltumata töökohtade arvust on saanud ainult tasu töölepingu alusel, ajutise töövõimetuse hüvitist ning juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasu.

Eelnõu kohaselt on plaan TMSis kogu kindlustuse maksustamise osa uuel kujul sõnastada, parandades sätete struktuuri ja sõnastust ilma sisu muutmata. Nii viiakse eraldi paragrahvide alla kindlustuse, kohustusliku kogumispensioni ja täiendava kogumispensioni maksustamise sätted.

Täiendava kogumispensioni sissemaksete mahaarvamise osas tehakse täiendus, mille kohaselt rahandusminister kehtestab printsiibid, mille järgi määrata, kui suur osa kindlustusmaksest on kindlustuspensioni jaoks ja kui suur osa surmariski katteks. Teatavasti võib füüsilise isiku maksustatavast tulust maha arvata vaid selle osa, mis tagab kindlustuspensioni maksmist.

Seoses koolituskuludega on eelnõu kohaselt plaan seaduses täpsustada, et residendist füüsiline isik võib maha arvata enda ja oma lapse, lapselapse, õe ja venna koolituskulud. Enam ei ole oluline nende isikute ülalpidamine. Praktikas ei ole see enamasti olnud ka määrav. Lisaks ei ole enam nõutav kirjalik leping, kui soovitakse teiste koolituskulude puudumisel maha arvata mittelähisugulasest Eesti alalise elaniku koolituskulud. Vanuseline piir jääb muutmata.

FIEsid puudutavad paar muudatust seoses erikontoga. Seaduses sätestatakse, et FIE-l võib olla ainult üks erikonto ja täpsustatakse sellega seotud maksustamise põhimõtteid.

Füüsilisi isikuid kui tulu saajaid puudutavad kaudselt muudatused, mille kohaselt peab neile väljamakse tegija (nt tööandja) väljastama tõendi aasta jooksul tehtud väljamaksete ning nendelt arvutatud ja kinni peetud maksude kohta vaid töötaja soovil. Kuna füüsilised isikud saavad oma tulud deklareerida eeltäidetud deklaratsioonil, siis pole vajadust selliste tõendite automaatseks esitamiseks nagu varasematel aastatel. Teine muudatus puudutab maksuvaba tulu arvestamist residendist füüsilisele isikule väljamaksete tegemisel. Nimelt lubab seadus maksuvaba tulu (1000 kr kuus) arvesse võtta üksnes siis, kui väljamakse saaja on esitanud väljamakse tegijale ühekordse kirjaliku avalduse (seda saab esitada vaid ühele väljamakse tegijale). Need, kes pole seda siiani teinud, peavad eelnõu järgi vastava avalduse esitama 31. märtsiks 2003.

Kuna enamik ülalkäsitletud muudatusi on hetkel alles eelnõuna, siis tuleb arvestada, et nende osas võib toimuda muudatusi ja täiendusi.