Maksuskeemid kahjustavad töötaja õigusi

Äripäevast võib aeg-ajalt lugeda maksukonsultantide soovitusi tööandjale, kuidas vähendada palgaga seotud maksukulu, kasutades palga osa maksmise asemele erinevaid maksulahendusi. Eesmärgiks hoida kokku sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusemakse kulud. Ühe kokkuhoiu võimalusena on välja pakutud palga osa asendamist dividendide maksmisega. Soovitajate seisukohast asendaks see "ümbrikupalkade" maksmise seaduspäraste võimalustega. Soovitatakse anda töötajale ettevõttes kasutusvaldusega osalus dividendide maksmise ajaks, mille tulemusena tekib töötajal kohustus deklareerida tulu dividendidest ja tasuda tulumaks, tööandja aga vabaneb sotsiaalmaksu maksmise kohustusest.

Olgu see tööandjale nii meeltmööda kui tahes, ei saa sellise soovitusega küll nõustuda. Enamgi veel - loobudes töötajale palga või selle osa maksmisest rikub tööandja jämedalt nii töölepingu seaduses kui ka palgaseaduses sätestatud töötaja õigust saada töö eest tasu.

Tööõiguse põhimõttest lähtuvalt on töötajal õigus töötasule vastavalt kokkulepitud palgatingimustele. Sama põhimõte sisaldub ka palga õiguslikus korralduses. Nendest põhimõtetest lähtuvalt on töölepingu seaduse (edaspidi TLS) N 1 sätestatud tööandja kohustus maksta töötajale töö eest kokkulepitud palka. Tööleping on tasuline leping, mistõttu on TLS N 26 lõikes 1 punktis 3 ette nähtud kohustusliku kokkuleppena töötasu.

Töölepingu alusel töötavate isikute töötasustamise, neile töötasuga seotud tagatiste andmise ja hüvitiste maksmise õigusliku korralduse määrab kindlaks palgaseadus (PaS). Seaduse N 2 sätestatud palga mõiste annab ka palga õigusliku koosseisu. Palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile. Palk koosneb põhipalgast seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiast ja juurdemaksetest. Sellega on sätestatud üheselt - töö eest makstakse palka. Muid võimalusi seadus ette ei näe.

Mis juhtuks, kui tööandja hakkaks töötajale palga osa asemel maksma dividende? Tööandja võidab küll maksukulude vähenemise näol, kuid jätab täitmata seadusega talle pandud mitmed kohustused. PaS N 3 näeb ette palgatingimuste ja nende muudatuste kindlaks määramise töölepingus. Palgatingimustena käsitatakse palgamäära, lisatasusid, juurdemakseid, palga arvutamise viisi ja palga maksmise korda. Töötajale muu rahaline väljamakse ei ole palk seaduse mõttes. Seaduse N 8 kohustab tööandjat andma töötajale kirjaliku teatise talle arvutatud palga koostisosade (põhipalga, lisatasude, preemia ja juurdemaksete), samuti töötaja palgast kinni peetud summade, sellest makstud maksude ja töötaja nimel tehtud sissemaksete kohta. Seaduse sellel sättel on oluline eesmärk - teavitada töötajat talle töö eest arvutatud palga suuruse ning sellest tehtud kinnipidamiste kohta. Kui aga osa palka makstakse dividendidena, ei kajastu see palgateatises, samuti jääb see arvesse võtmata nii sotsiaalmaksu kui ka töötuskindlustusemakse suuruse määramisel.

Tööelus tuleb ette olukordi, mil tööandja on kohustatud töötajale säilitama või tagama keskmise palga. Keskmist palka arvutatakse ja makstakse ka siis, kui töötajale on töölepingu lõpetamisel ette nähtud hüvitised. Keskmise palga arvutamise korra kohaselt võetakse aluseks eelmisel kuuel kuul töötajale makstud palk, mis sisaldab põhipalka, lisatasusid, preemiat ja juurdemakseid. Kui töötajale on aga osa palgast makstud dividendidena, siis neid keskmise palga arvestamisel arvesse ei võeta. Seega jääb töötaja keskmine palk oluliselt madalamaks tegelikult töö eest saadud tasust. Sama olukord tekib ka puhkusetasu arvutamisel. Ka siin võetakse üldjuhul aluseks töötajale kuuel eelnevalt kuul makstud töötasu. Kui töötajale on tegelikult makstud näiteks ainult miinimumpalka, ülejäänud summa aga dividendidena, siis puhkuseraha saab ta ainult miinimumpalga suuruses.

Teisi töötaja jaoks halvendavaid olukordi on veelgi. Makstud palga suurusest oleneb haigusraha suurus ja töötuskindlustushüvitis. Palgalt makstud sotsiaalmaks mõjutab aga pensionisuurust.

Maksukonsultandid soovitavad tööandjatele "ümbrikupalkade" maksmisega riske mitte võtta. Kuidas aga nimetada seda, kui soovitatakse erinevaid maksulahendusi rakendades maksta palka osaliselt ja osa asendada muul viisil hüvitatavaks. Arvan, et sellel ei ole mingit erinevust "ümbrikupalga" maksmisega. Ka ümbrikupalga maksmise eesmärk on vältida maksude maksmist. Tööandja, võttes tööle palgatöötajad, peab arvestama palgale tehtavate kulutustega. On loomulik, et tööandjal on eluspüsimiseks vaja kulusid kokku hoida, kuid mitte ebaseaduslike võtetega töötajate palga arvelt.