Rivaalitsemine pärsib leppeid

Tõnisson lubab kaitsta neljapäeval Venemaa ministrite ees Eesti ärimeeste huvisid, kuid lendab Moskvasse ilma valitsuse volitusteta lepingute sõlmimiseks.

Reformierakondlasest välisministri Kristina Ojulandi poliitiline armukadedus takistab keskerakondlasest majandusministril saavutada suhetes Venemaaga läbimurret, väitis Tõnisson.

Pärast armukadedusstseene valitsuses ei usu ma läbimurret majandussuhetes Venemaaga. Ma väga kardan, et veebruarikuus jääb Venemaa poolt Eesti kaupadele kehtestatud topelttolle kaotav majanduskoostöö leping sõlmimata. Kui leping sõlmitakse peale Riigikogu valimisi märtsi lõpupäevadeks, kulub tõenäoliselt veel kuid, et sellest Eesti majandusele kasu tõuseks. Ettevõtjatel kulub lihtsalt aega, et uue olukorraga harjuda ja loobuda praegustest Venemaale eksportimise skeemidest läbi kolmandate riikide.

Praegused skeemid võimaldavad küll Eesti kaupu Venemaale müüa, kuid on kulukad. Eestile kuuluv eksporditulu läheb lihtsalt kolmandatele riikidele. Me kaotame iga päev manööverdamiseks suuri summasid.

Millisena näete Moskva visiidi eesmärki, kui valitsus pole teid majanduslepingute sõlmimiseks volitanud? Välisministeeriumist kõlasid etteheited, justkui oleksin nendest mööda läinud ja mind komandeerivad Moskvasse suurettevõtjad, mitte Eesti riik. See pole tõsi. Mina esindan ärimehi riiklikul tasandil, et näidata riigi toetust nende kavatsustele. Eesti ettevõtjatel on Venemaaga ärisidemete arendamise vastu tohutu huvi, mida näitab Moskvasse sõitjate väga suur arv. Samasugune üllatav huvi tuleb Venemaa poolt. Venemaa ärimehed on aru saanud, et Eesti kõrgele ärikultuurile toetudes saavad nad kiirelt suunduda Euroopa maadesse. Eesti suursaadiku ees seisab probleem, kuidas mahutada neljapäeva õhtul saatkonda vastuvõtule kõik osavõtjad.

Mida loodate Moskvas saavutada? Kohtun asepeaminister Valentina Matvijenkoga, kes koordineerib suhteid Eestiga, samuti mitme majandusvaldkonna ministriga. Pean väga tähtsaks investeeringute kaitse lepingu kiiremat ettevalmistamist, mis praegu seisab paigal. Vastastikused investeeringud on viimasel ajal elavnenud ja vajavad seadusandlikku seljatagust. Suur hulk küsimusi puudutab Eestit läbivat transiiti. Tahame saavutada, et Eestisse suunduvad kaubarongid võidaksid sama soodsad raudteetariifid kui Venemaa sadamatesse suunduvad. Eestisse on hakanud voolama transiitkaubad Kasahstanist ning Venemaaga tuleb lahendada veolubade ja viisade hankimisel ette tulevad takistused.