Makse saab alandada ka peresid toetades

Uue valitsuskoalitsiooni üks peamine lubadus on astuda otsustavaid samme perede ja laste toetuste tõstmiseks ning aidata sel viisil kaasa Eesti demograafilise olukorra parandamisele. Seda eesmärki saab vaid tervitada.

Ka valimiskampaanias oli just laste ja perede toetamine teemaks, mida pidasid ühteviisi oluliseks pea kõik kandideerinud erakonnad. Perede ja laste toetamisest on juttu ka allkirjastatud koalitsioonileppes. Ilusaid sõnu on selles palju, kuid konkreetsust kahjuks vähevõitu. Samas pole peagi ametisse astuvat valitsust mõtet juba ette kritiseerima hakata. Ilmselt on peretoetusi puudutavad sätted koalitsioonileppes need, mis Res Publica esimehe Juhan Partsi sõnul tuleb uuesti läbi vaadata ning täiendada.

Kõige ühtlasemalt toetab koalitsioonileppes peresid lubadus siduda laste arv perekonnas alates teisest lapsest tulumaksuvaba miinimumiga. Eesti maksusüsteemi õiglasemaks ning lastega peredele sobivamaks muutmine on juba aastaid olnud erinevate Eesti erakondade eesmärk. Isamaaliidu, Mõõdukate ja Reformierakonna valitsuse ajal astuti selles suunas esimene oluline samm: tulumaksuvaba miinimum seoti alates kolmandast lapsest laste arvuga perekonnas. See seadus on edukalt rakendunud. Varem esitatud kartused, nagu tooks selline samm kaasa bürokraatia olulise kasvu ning ulatuslikud maksupettused, on osutunud asjatuks.

Tulumaksuseaduse paragrahvi 231 alusel sätestatakse praegu maksusoodustus kolme või enamat alaealist last ülalpidavatele isikutele. Lapse üks residendist vanem, eestkostja või last ülalpidav isik saab maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendavat maksuvaba tulu iga kuni 17aastase lapse kohta, alates kolmandast lapsest. Täiendavat maksuvaba tulu rakendatakse summas, mille võrra lapse maksustatav tulu oli väiksem maksuvabast tulust (12 000 krooni aastas). Taoline kord tuleneb põhimõttest, et igal isikul on õigus saada maksuvaba tulu 12 000 krooni aastas. Selle soodustuse puhul saab lapsevanem kasutada siiski mitte iga, vaid kolmanda või enama lapse poolt kasutamata jäänud õigust.

Maksureformi paketiga oodata ei saa, sest koalitsioonilepingus kirja pandud põhimõtete kohaselt tuleb muudatused maksuseadustes vastu võtta aegsasti, vähemalt aasta enne nende jõustumist. Seetõttu oleks olnud loogiline, et juba 2004. aasta 1. jaanuarist ulatuslikku maksureformi kavandav uus valitsusliit oleks Riigikogu uue koosseisu töö esimestel päevadel esitanud viivitamatult menetlusse vastava seaduseelnõu. Seda millegipärast ei tehtud. Pole teada, kas valitsusliidu kodutöö on jäänud nõrgaks või on venitamisel muud põhjused. Uus Riigikogu töötab igal juhul tühikäigul, pidades kord viie-, kord kümneminutilisi istungeid. Samas on tulumaksuseaduse muutmist puudutavad eelnõud juba olnud Riigikogu menetluses ning on sealt vaid uue Riigikogu kokkukutsumise tõttu välja langenud.

Seetõttu esitaski Isamaaliit Riigikogu menetlusse tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, kus koalitsioonilepingus ette nähtud tempos tõstetakse tulumaksuvaba miinimumi ning seotakse laste arv tulumaksuvaba miinimumiga esimest lapsest alates. Lastega peredele tähendab see tuhandeid kroone lisatulu kuus.

Isamaaliidu esitatud eelnõu tugineb Rahvaliidu poolt eelmisele Riigikogule esitatud tulumaksuseaduse muutmise eelnõule ning Rahvaliidu, Reformierakonna ja Res Publica koalitsioonileppele. Uue eelnõu maksumus 2004. a riigieelarvet arvestades ei ületa seetõttu koalitsioonilepingus selleks aastaks ette nähtud tulumaksuvaba miinimumi tõstmisele kavandatud summat. Mis puutub laste arvu ja tulumaksuvaba miinimumi sidumist, siis see ei maksa 2004. a midagi, kuna summade väljamaksmist alustatakse alles 2005. aastal.

Kui valitsuskoalitsioon on aga kategoorilisel seisukohal, et esimesest lapsest alates on laste arvu sidumine tulumaksuvaba miinimumiga vastuvõetamatu, siis on Isamaaliit valmis seda sammu edasi lükkama ning kehtestama seaduse esialgu vaid teisest lapsest alates ? nii nagu seda on lubatud ka loodava valitsuse koalitsioonileppes.

Isamaaliit on veendunud, et just sellise eelnõuga oma tööd alustades näitab Riigikogu uus koosseis, et mure laste ja perede olukorra pärast polnud pelgalt valimiseelne loosung, vaid tõsine mure Eesti tuleviku pärast. Ühtlasi on näha, kas täituvad Res Publica antud vekslid kõigi koalitsioonilepingust tulenevate eelnõude menetlemiseks Riigikogus, tulgu need siis koalitsioonilt või opositsioonilt. Neis küsimustes langetavad otsused määravad üsna kiiresti ära ka Riigikogu näo järgmiseks neljaks aastaks.