Kodutöö eeldab kohusetunnet

Tööle aitab keskenduda selle tegemine kindlas paigas (näiteks selle alustamine alati sama laua taga) ning selle sissejuhatamine kindla rituaaliga (näiteks lemmikvaatele keskendumine koduaknast). On soovitatav, et töötuba on ainult töötegemise kohaks ? see aitab tööülesannetele paremini keskenduda.

Kodune töökoht nõuab kohusetunnet ja enesedistsipliini, et mitte lasta end ahvatleda kõrvaltegevustel ? näiteks televiisori vaatamisel, lugemisel, kodustega lobisemisel. Kuid see nõuab ka teiste pereliikmete mõistvat suhtumist ? töötegijale peab tagama töörahu.

Virtuaalbüroos töötaja tööaeg on samasugune nagu tavatöötajalgi, see tähendab, et teda ei tohiks ahvatleda oma tööülesandeid edasi lükkama ainuüksi sellepärast, et tema saab ju vabalt valida, millal töötada.

Tööaja kasutamine virtuaalbüroos pakub rea võimalusi, aga ka ohte:

Võid otsekohe tööle asuda, kui selleks vähegi tahtmist on või head mõtted pähe tulevad. Võid ise valida töö tempo ja rütmi, selle tegemise aja ja pühendumise viisi: näiteks tõused kell kolm öösel, istud arvuti taha ja teed töö kella üheksaks hommikul valmis, et siis rahulikult magama minna.

Võid end süümepiinadeta arvuti ette unustada, ilma et koristaja või turvatöötaja sind koju suunaks, ning oma tööpäeva lõpetada ükskõik millal ? siis, kui oled jõudnud äratundmisele, et oled midagi saavutanud, oled midagi korda saatnud.

Teisalt eeldab selline aja planeerimine oskust piiri pidada, et end mitte üle töötada.

Võidad juurde töölemineku ja ümberriietumise aja: saad valida, kas istud arvuti taha sassis pea ja unise näoga või kammitult ja kasituna, kontoririietes või koduselt, sest puudub kohustus tingimata esinduslik välja näha. Võid lasta oma kehal end mõnusalt tunda: unustada pigistava vöökoha, ebamugavad kingad ja virvendava kunstvalguse.

Võidad mugavuses: tõmbad end aruannet lugedes diivanile kerra, mõnuled kamina ees, või lesid kõhuli voodis. (Seda muidugi siis, kui sa töötegemise asemel magama ei jää). Asendi muutmine ja võimalus end vabalt tunda aitavad leevendada väsimust.

Saad puhkepausid täita koduste pisitoimetustega, ilma et kulutaksid aega kellegi kõrvalise jutu kuulamisele või muu tegevuse otsimisele. Lisaks saad mõtete koondamise ja hingetõmbepauside ajal hulga tüütut kodutööd ära teha.

Samas on tähtis, et suudaksid pärast seda piisavalt kiiresti uuesti töö käsile võtta ja tulemusteni jõuda ning ei laseks ennast mõjutada väikestest ahvatlustest, mida kodune miljöö paratamatult pakub.

Kui pere on silma all, siis tegutsed efektiivsemalt: jäävad ära telefoniloengud kodustega, sellele eelnev muretsemine ja järgnev jagamine kolleegidega. Kui lähedased on kodus, siis suhtled nendega puhkepauside ajal, jagad nendega oma töörõõmu ja -muresid, arutad ideid, mida kontoris viibides paratamatult jagaksid kolleegidaga.

Nii hoiad värskena oma lähisuhted, mis teatavasti tekivad ja arenevad enamasti ühise tegevuse ja jagatud mõtete pinnalt. Ühtekuuluvustunde tugevdamiseks pole vaja spetsiaalseid ühistegevusi välja mõelda või ühisüritusi ette võtta. Need sünnivad ühistes ruumides töötavate inimeste vahel spontaanselt.

Pole vaja pingutada seltskonda sulandumise nimel ja vaeva näha kohanemiseks inimestega, kelle seltskonda sa ei saa valida. Nii hoiad kokku kohanemise energiat ja suudad töötada produktiivsemalt.

Kuid samas on oht, et suhtlusringkond kuivab kokku ning suhtlemisoskused ununevad. Virtuaalmaailma sulgunut kimbutavad üksluisuse oht ja üksijäetuse tunne.

Tööd ei häiri intriigid ja võimuvõitlus, mis tihedalt kontoriboksidesse surutud inimeste vahel paratamatult puhkevad. Töösse pühendumist ei sega kuulujutud.

Kuid paraku puudub ka võimalus lõbustada end koomiliste juhtumite ja kaaslaste veidruste arvel.

Kui eelpool loetletud tingimused muudavad töö tegijale lõbuks, siis võidab tööandjafirma kahekordselt. Esiteks jääb ära vajadus töötajat motiveerida ja tema tööd planeeriv kontrollija palgata (sest sihid püstitab ja standardid seab ta endale ise).

Teiseks on inimene enamasti ise valmis töötama rohkem ja intensiivsemalt kui järelevaataja taktikepi järgi tegutsedes. Harv tööpaigas käimine võib tema jaoks kujuneda ?patareide laadimiseks? ? sündmuseks, mida ta ootab ja naudib.

Virtuaalkontoris veedetud tööaja kasutamise efektiivsust saab mõõta tööga tegelemiseks kulunud arvutiaja ja kavandatud tulemuste võrdlemise alusel.

Eda-Liis Kann, Äripäeva Turunduse rubriigi toimetaja

Kodubüroos jääb ära igahommikune ettevalmistus tööleminekuks, milleks minul kulub vähemalt 30 minutit, ja töölesõit, mille ajakulu sõltub kodu ja kontori vahemaast. Eriti õnnelikud on muidugi need, kes peavad tööle tulema mitme erineva ühistranspordivahendiga või siis need, kes elavad linnast väljas.

Loomeinimesele annab kodubüroo aga mõttevabaduse, nimelt ei saa loomeinimest sundida kella järgi midagi looma. Seega kellast kellani kontoris istumine võib ahistada andeka inimese mõttemaailma ning pärssida tema töövõimet. Sellisel juhul on kaotajaks nii töötaja kui ka tööandja. Kodus aga oled vaba ja iga kell, kui inspiratsioon peale tuleb, saad kohe arvuti taha tormata ja sukelduda töösse. Sellisel juhul on töötulemus parem ja nii töötaja kui ka tööandja õnnelik.

Virtuaalbüroos töötades on kaks ohtu. Üks see, et töötaja näeb kodubüroos võimalust mitte tööd teha, kuna pole kartust, et ülemus ootamatult sisse astub. See aga tuleb õige ruttu välja.

Teine oht on see, et töötatakse üle. Igal võimalusel tegeletakse millegi kasulikuga ja seda, mitu tundi on juba arvuti taga istutud, ei mäleta keegi. Kodus kaob ajataju. Esialgu on muidugi tööandja võitja, sest ületunde tehakse vabatahtlikult, pikemas perspektiivis on kaotajad mõlemad. Kindel on see, et töötaja pole robot ja varem või hiljem läheb tal kumm tühjaks ja töökvaliteet võib langeda.

Tööle aitab keskenduda uhkus. Tööandja on mind usaldanud, andud mulle vabad käed oma aega planeerida ja ühtlasi koos sellega jätnud vastutuse minu õlule. Tööandjat ei huvita, kuidas ja millal sa tööd teed, teda huvitab vaid see, et töö oleks korralikult ja õigeks ajaks tehtud. See tekitab tunde, et ei tööta tööandja pärast kellast kellani, vaid enda pärast. Kui aga oma vastutusest mitte hoolida, siis jääb töö tegemata ning järgmisel päeval võid olla töötu.