Kortermajad on veel pikka aega peamine eluasemevorm

Eesti elanike eluase on enamasti korter, üle kahe kolmandiku eluruumidest asub korterelamutes. Kortermajad ise aga ehitati valdavalt 1960?1990. aastatel. Sedavõrd, kuidas nende hoonete vanus hakkab lähenema normatiividega määratud elueale, tekib meil väga järsk elamufondi remondivajaduse kasv. Seda enam, et uuselamuehituse maht on pärast 1990. aastat oluliselt kukkunud ning aastas juurdeehitatavat uut pinda on ainult kolmandiku jagu amortiseeruvaga võrreldes.

Kindlasti on lähema 10?15 aasta jooksul keskmise kodaniku eluasemeprobleemide lahendamine uuselamuehituse teel keeruline, sest seda ei võimalda keskmise sissetuleku ja ehitushindade ebaproportsionaalne vahekord. Elab ju veerand Eesti leibkondadest allpool vaesuspiiri ning veel ligi 20 leibkondadest suudab vaevu nina veepinnal hoida, riskides samuti allapoole vaesuspiiri langeda.

Selle poole elanikkonna hulgas, keda vaesus otseselt ei ähvarda, on siiski suhteliselt vähe neid leibkondi, kes suudavad vaevata finantseerida meelepärast ehitatavat korterit või eramut.

Riigi valitsemise tööjaotuses on elamumajanduse küsimused kohalike omavalitsuste vastutuses. Paljud kohalikud omavalitsused on probleemi tõsidusest aru saanud ning astuvad samme kortermajade renoveerimistööde toetamiseks, korteriühistute loomisele kaasaaitamiseks ning kommunaalelamufondi loomiseks. Tallinn näiteks kompenseerib korteriühistutele osa laenuintresse.

Riigi roll elamumajandusvaldkonnas on tagada eluaseme valiku võimalus kõigile Eesti elanikele, nii et igaühel oleks iseseisvalt võimalik oma kodu rajada vastavalt soovidele ja sissetulekutele. Selleks on valitsuse kinnitatud lähiaastate elamumajanduskavas seatud olemasoleva elamufondi säilimise tagamine esimeseks prioriteediks eluasemevormide mitmekesisuse suurendamise ja eluaseme finantseerimisvõimaluste parandamise kõrval. Riiklikke eluaseme toetusmeetmeid viib ellu sihtasutus KredEx.

Kortermajade renoveerimiseks pakub KredEx kahte toetust: esiteks, elamu tehnilise ekspertiisi teostamise kulude osalist kompenseerimist ning teiseks, elamu kande- ja piirdekonstruktsioonide ning elektrisüsteemide renoveerimiskulude kompenseerimist. Ekspertiisiaktist tasub KredEx kuni 50, aga mitte üle 4000 krooni.

Renoveerimiskulude toetus on 10. Toetuste alla käivad enne 1990. aastat valminud majad, kus on vähemalt 3 korterit. Kande- ja piirdekonstruktsioonid on näiteks vundament, katus, rõdud, aga ei ole kütte- või veetorustik.

Toetuste taotlusi saab esitada kohalike omavalitsuste kaudu, kes kontrollivad sihtrühma kuuluvust ning vajalike paberite olemasolu ning edastavad taotlused KredExile.

Hinnanguliselt jätkub riigi poolt KredExile eraldatud ressursist 300?400 kortermaja toetamiseks. Taotluste vastuvõtt on avatud alates 1. maist sellest aastast.