Riigihangete piirmäärasid tuleks tõsta kordades

Käimas on Riigihangete seaduse muutmine ning peagi vajab otsustamist üks riigihangete põhiküsimusi ? piirmäärade suurus. Riigihangete piirmäärade all on mõeldud seaduses sätestatud maksumust, millest alates tuleb riigisiseselt asjade ostmisel, teenuste või ehitustööde tellimisel järgida riigihangete seaduses sätestatud korda.

Kehtiva seaduse kohaselt sõltuvad piirmäärad nii sellest, kes on ostja, kui sellest, millise asja, teenuse või töö tellimisega on tegemist. Seaduses sätestatud kord kehtib riigihangete suhtes, mille eeldatav maksumus on aasta arvestuses koos käibemaksuga vähemalt:

1) asja ostmise või teenuse tellimise korral 100 000 krooni;2) ehitustöö tellimisel 500 000 krooni;3) õigusakti eelnõu väljatöötamise tellimisel 500 000 kr;4) asja ostmisel või teenuse tellimisel kinnipidamisasutuselt või selle tootmisüksusi haldavalt riigi asutatud äriühingult käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud ostja (s.o riigiasutuse) poolt 500 000 kr;5) ideelahenduse tellimisel kõik ideekonkursi autasud ja ideekonkursist osavõtjatele makstavad muud summad kokku 100 000 krooni;6) käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostja (s.o infrastruktuuri valdav ettevõtja) poolt, kelle eelneva majandusaasta netokäive oli üle 500 mln kr, asja ostmise või teenuse või ideelahenduse tellimisel 2 mln krooni;7) käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostja (s.o infrastruktuuri valdav ettevõtja) poolt, kelle eelneva majandusaasta netokäive oli üle 500 miljoni krooni, ehitustöö tellimise korral 4 mln kr.

Autori arvamuse järgi on kehtivas seaduses sätestatud piirmäärad enamike ostjate puhul ebamõistlikult madalad ning vajaksid tõstmist. Kehtiva riigihangete seaduse puhul on tegemist kohati detailideni reguleeritud kohustuslike protseduuride ja menetlustega, keeruliste vorminõuete järgimisega. See teeb aga kogu hankeprotsessi enda küllalt kulukaks ja kergelt vaidlustatavaks. Tegelikult püütakse selle keeruka regulatsiooniga vältida korruptsiooni.

Kas kehtiv seadus seda tegelikult tagab ? on vastus pigem eitav. Suur osa hankeid ei ole avalikud, vaid on läbi viidud muid seaduses lubatud menetlusi kasutades. Tehniliste tingimuste kasutamisel muutuvad ootamatult oluliseks asja kasutamise aspektist tühised detailid. Näiteks sõiduautode ostmisel auto kere pikkus millimeetrites või kella asukoht auto armatuurlaual. Olulised hanked jäävad realiseerimata, kuna vaidlustatakse käskkirjale alla kirjutanud isikule antud volituse vorminõudeid. Lapsi vedavad koolibussid aga sõidavad talvel suverehvidega, kuna väidetavalt osutuks talverehvide riigihanke korraldamine niivõrd komplitseerituks, et olemasoleva ressursiga ei suudaks keegi seda läbi viia. Rahulolematud on nii ostjad kui pakkujad.

Mida toovad riigihangete seaduse teadaolevad muudatused? Hankeks kuluva protsessi enda maksumus suureneb ning ostja positsioon muutub ebakindlamaks. Suureneb standardite osatähtsus. See omakorda eeldab ostjal vastava kvalifikatsiooni olemasolu.

Lisaks ilmneb seaduse eelnõu lugedes, et tugevneb vaid-lustava(te) pakkuja(te) positsioon. Uute muudatuste järgi võib pakkuja, lisaks kahju hüvitamise nõudele, nõuda ostjalt ka saamata jäänud tulu, kui ta tõendab, et hankeleping oleks tulnud temaga sõlmida, kui ostja ei oleks riigihangete seadust rikkunud.

Autori arvamuse järgi on põhjendamatu regulatsioon, mis sunnib 100 000kroonise maksumusega asja ostmiseks või teenuse tellimisele kulutama protsessile 30?50 tuhat kr.

Mida tooks kaasa riigihangete piirmäära tõstmine? Peamine oht seisneb ostja korruptiivses käitumises ? ta võib näiteks asja osta või teenuse tellida endaga seotud või tuttavalt isikult, ta võib asja ostes talitada ebaotstarbekalt, tõstes esile tühiseid detaile, ta võib ressurssi kasutada ebamõistlikult, makstes ülemäära palju.

Põhiküsimuseks on avalike vahendite optimaalne kasutamine, kusjuures peab olema välditud asjaosaliste korruptiivne käitumine. See aga ei pea olema tingimata reguleeritud Riigihangete seadusega. Võimalikku korruptiivse käitumise ohtu vähendavad nt avaliku teenistuse seadus, korruptsioonivastane seadus, riigivastutuse seadus. Piirmäärad riigihangete seaduses võiksid olla sarnased, sõltumata ostja isikust: asjade ostmise ja teenuste tellimise korral ? 2 mln krooni, ehitustööde korral ? 4 mln kr.