Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võrdne palk sama töö eest eri soost töötajaile

    Palgaseaduse §5¹ kehtestab eri soost töötajatele sama või võrdväärse töö eest võrdse tasustamise põhimõtte. Viide artiklis palgaseaduse §5¹ lõikele 3, mille alusel saaks nõuda võrdväärse töö eest võrdset palka ka samast soost töötaja, on eksitav. Nimetatud paragrahvi tuleb vaadelda kontekstis kõigi sätetega. Osundatud paragrahvi 1.lõige sätestab üldnormi - eri soost töötajatele sama või võrdväärse töö eest erinevate palgatingimuste kehtestamise keelu. Järgmistes lõigetes sätestatust tuleb rakendamisel lähtuda ka eri soost töötajate õigustest. Riikliku lepitaja seisukoht, mille kohaselt tuleb võrdset palka maksta kõigile sama või võrdväärset tööd tegevatele töötajatele, soost olenemata, on seaduse põhimõtte meelevaldne laiendamine. Seaduse apsakaks ei saa seda kuidagi nimetada. Seaduse mõte ja eesmärk on tagada sama või võrdväärse töö eest erinevast soost töötajatele võrdne tasustamine. See on ka õigustatud, sest töötajaid tuleb võrdse töö eest tasustamisel kohelda võrdselt, olenemata töötaja soost. Nimetatud säte on kooskõlas nii Euroopa Sotsiaalhartas sätestatud mees- ja naistöötajatele võrdse töö eest võrdset tasu maksmise põhimõttega kui ka Euroopa Nõukogu vastava direktiiviga meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamisega.
    Kas võrdse tasustamise põhimõtte rakendamine on mõeldav ka samast soost töötajatele, kui tehakse sama või võrdväärset tööd? Muidugi on, kui tööandjal selleks vähegi tahtmist on. Küll aga on küsitav selle põhimõtte rakendamise nõudmine seaduse toel. Oleme harjunud sellega, kui seadus sätestab sõnaselgelt õigused ja kohustused, siis ainult nii tulebki käituda. Kohtan oma praktikas sageli küsimusi, aga kus see kirjas on, et nii tuleb teha. Mõtteviis, et kui seaduses kirjas ei ole, siis ei pea ka nii käituma, on levinud. Ei ole mõeldav, et seadus peaks reguleerima kõik elus ettetulevad üksikjuhtumeid. Kui seadus sätestab mees- ja naistöötajale võrdse tasustamise põhimõtte, siis miks ei võiks sama põhimõtet rakendada ka samast soost töötajatele? Miks peab näiteks sama panga telleri või sama firma tankla sama tööd tegevate töötajate palk Põlvas või Saaremaal olema madalam kolleegi palgast Tallinnas? Töötajaid tuleb kohelda võrdselt, mitte ainult soolisest aspektist lähtuvalt. Kui töötaja töötab sama kutse- või eriala või ametikohtadel sarnaste tööülesannetega, tuleks maksta talle ka võrdset palka, vaatamata sellele, et töökoht on Tallinnas või Valgas. Loomulikult on see põhimõte rakendatav sama tööandja juures töötavate töötajate osas. Kas sarnased töökohad on ainult Tallinnas või Eesti erinevates kohtades, ei tohiks tähtsust omada. Väide, et palgatase peab vabalt kujunema, selle määrab turg ning vastava regiooni keskmine palk, ei ole tõsine argument. Palgataseme määrab tööandja lähtuvalt töö väärtusest. Palgastruktuurid peaksid põhinema objektiivsetel kriteeriumidel, mitte aga sellel, et töötatakse erineva keskmise palgatasemega regioonides. Kui tehakse sama või võrdväärset tööd, siis tuleks maksta ka võrdset palka. Siinkohal on tooksin näitena palgakorralduse avalikus teenistuses. Selles palju kirutud ja hambutuks nimetatud palgamäärade kehtestamisel on põhimõte - ametniku palgamäär/astmepalk ei sõltu sellest, kas töötatakse Tallinnas või Võrus.
    Milliseks võiks kujuneda saarlase nõude, saada sama palka Tallinna kolleegiga lahendamine, on raske ennustada. Kohtupraktika selles vallas puudub. Kohtuasjade laviini ei arva tekkivat, sest seaduse tugi sama töö eest võrdse palga nõudes on nõrk, kui mitte öelda, et olematu. Seetõttu ei ole ka tööandjatel riski sama või võrdväärse töö eest erineva palga maksmisel ja seda seniks, kuni kohus asub teistsugusele seisukohale.
  • Hetkel kuum
Ekspert: ärme rabista kohustuslike e-arvete jõustamisega
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
Kolm tulusat aktsiat Nasdaqi sajast suurimast ettevõttest
The Motley Fooli analüütikud valisid Nasdaq-100 indeksi ettevõtete seast kolm, mille aktsiatesse tasuks mais investeerida.
The Motley Fooli analüütikud valisid Nasdaq-100 indeksi ettevõtete seast kolm, mille aktsiatesse tasuks mais investeerida.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Rektor: tehisintellektile saab anda osa juhtimisülesandeid
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Automaksu muudatus: esialgu tuleb vähem maksta
Mootorsõidukimaksu eelnõusse tuleb rahandusministri sõnul kaks põhimõttelist muudatust: registreerimistasu tuleb tasuda üks kord ka Eesti liiklusregistris juba olevate sõidukite müügil ning juriidiliste isikute sõiduautode ja kaubikute maks hakkab samuti sõiduki vanusega vähenema, teatas rahandusministeerium.
Mootorsõidukimaksu eelnõusse tuleb rahandusministri sõnul kaks põhimõttelist muudatust: registreerimistasu tuleb tasuda üks kord ka Eesti liiklusregistris juba olevate sõidukite müügil ning juriidiliste isikute sõiduautode ja kaubikute maks hakkab samuti sõiduki vanusega vähenema, teatas rahandusministeerium.
Käärijä ettevõte teenis kena kasumi
Kauppalehti vaatas sisse Soome eelmise aasta Eurovisiooni esineja Käärijä ettevõttesse ja leidis, et tema firma Paidatonriehuja Oy oli 250 000 euroga kasumis.
Kauppalehti vaatas sisse Soome eelmise aasta Eurovisiooni esineja Käärijä ettevõttesse ja leidis, et tema firma Paidatonriehuja Oy oli 250 000 euroga kasumis.