Uusehitistesse keeruline pääseda

Liiklemistingimused, mis on sobilikud puudega inimestele, on väga head kõigile inimestele, ütleb Tõnu Mugur Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingust. Ning lisab, et kui arvata puuetega inimeste hulka ka vanurid ja väetid, kes liiguvad kepiga või lonkavad ning kellele näiteks trepist käimine on vastunäidustatud, vajab eritingimusi ligikaudu veerand Eesti elanikest.

Nõukogude ajal valminud ehitiste puhul enamasti liikumispuudega inimestega ei arvestatud ning ka uued ja kapitaalremondist tulevad ehitised ei vasta tihtipeale nõuetele ? trepiastmed on pikad ja laiad ning trepid käsipuuta, nii on liikumispuudega inimestel ja vanuritel sisenemine ilma kõrvalise abita probleem. Puuetega Inimeste Ühingut külastavad ratastoolis välismaalased saavad Tallinna vanalinnas einestada vaid kahes restoranis, mis mõlemad pakuvad Hiina toitu, on Tõnu Mugur nõutu.

Hendrik Mänd Tallinna säästva arengu ja planeerimise ametist ütleb projekteeriva arhitektina, et üldjoones avalikkusele suunatud hoonete puhul lähtuvad arhitektid Eesti projekteerimisnormidest. Suurem probleem on see, kuidas ehitatakse ? üsna tihti juhtub, et kaldteed ja sissepääsud on küll olemas, kuid puudega inimesel on neid peaaegu võimatu kasutada. Selle eest, et uued ja rekonstrueeritavad avalikud hooned oleksid ligipääsetavad liikumispuuetega inimestele, vastutab kohalik omavalitsus. Paraku esineb väga tihti olukord, kus hoone küll vastu võetakse, kuid see osutub ratastoolis liiklejale sobimatuks.

Uusehitistest on liikumispuudega inimestele hästi ligipääsetavad ostukeskused ja kinomajad, teab ratastoolis liikleja Katre Lambot.

ASi MPDE haldusjuht Peeter Rossar lubab, et Tallinna suurimas kinos, Coca-Cola Plazas, liikumispuudega inimesed hätta ei jää. Majas on lift, samuti pälvivad puudega inimesed juba kinno sisenemisel turvatöötajate tähelepanu ning neid abistatakse igati, lubab Rossar. Pisut halvem on olukord Kosmose kinos, filmi vaatama pääseb küll, probleemid tekivad siis, kui vaja tualettruumidesse pääseda. 1960ndatel projekteeritud majas pole lifti ja tualetid asuvad keldrikorrusel. Tartus Ekraani kino ümberehitusel juba arvestati, et ratastooliga majas liikumine raske poleks ? nii saali kui ka tualetti pääseb ilma kõrvalise abita.

Katre Lambot on alates kevadest Maleva tänaval asuva Tallinna linna munitsipaalmaja elanik. Koplis asuvas munitsipaalmajas on neli liikumispuudega inimestele kohandatud korterit.

Lamboti sõnul on kummaline, et linn kutsub elama majja, kus on kaldtee välisukse ees, aga tegelikkuses seda kasutada ei saa. Ratastoolis sellest üles sõitmine nõuab tohutut pingutust ning enamik ratastoolikasutajaid vajab selleks ikka kõrvalist abi.

Lambot ütleb, et linnas liikudes pole enamasti probleeme uuemates ja suuremates ostukeskustes, on teatud söögikohad, kuhu suurema vaevata pääseb ? samas on kahju, et teatris ei saa käia ning kõrgkoolidesse ei pääse.