Mugavad otsused hävitavad karjääri

Lõpetasin ka TPI päris heade hinnetega ja mul oli võimalik tööpakkumisi valida. Mu valik oli lihtne, sest Rakvere ETP juhataja käis eelnevalt minuga läbi rääkimas, olin sealt kandist pärit. Tol ajal olid väärtusteks elamistingimused ja palk. Tallinna tööpakkumised olid ilma elamisvõimaluseta.

Minu kogemus näitab, et juhiks on võimalik kasvada. Ma polnud ei pioneerieas ega komsomolina mingi aktivist, pole olnud ka rühmavanem. Arvan, et olen seitsme aastaga juhiks kasvanud. Loomulikult on eelduseks teadmistebaas ning analüüsivõime.

Juhina olen vahel ka põikpäine ja maksimalist, kuid harilikult toetun otsustamisel meeskonnale ja annan ka alluvatele võimaluse otsustada.

Mul on Aseri Tellisetehasesse minekust head mälestused. Töötajad võtsid mind väga hästi vastu. Rolli mängis ka see, et ma polnud pärit Aseri asulast. Võib-olla aitas kaasa, et mind tutvustati kui väga suurt asjatundjat, kuna mul õnnestus töötada paar kuud endise soomlasest direktoriga käsikäes.

Kui tagasi mõelda, siis tuli ikka väga palju teistmoodi teha. Sisseelamine võttis terve aasta, alles siis hakkasin end tehases koduselt tundma. Tänu sellele, et mulle see aeg ja võimalus anti, töötan siin tehases siiamaani.

Algul tuli isegi osa töid tehases peatada ja mõned töölised olid tasustatud puhkusel. Need polnud just populaarsed otsused.

Venemaa oli väljakutse. Eks minu loomuses on seda sportlikku hasarti, kasutan need väljakutsed ära, mida elu ette mängib. Juhustest tuleb kinni haarata.

Töötasin Karjalas graafiku järgi kolm nädalat kohapeal ja nädal kodus. Minu ülesanne oli soomlaste teadmiste ja oskuste venelastele lihtsal moel vahendamine. See polnud eriti kerge periood, pigem oli enese karastamise aeg. Olin osaline ühe tellisetehase käivitamisel. Aasta jooksul sain seal väga hea kogemuse keraamiliste telliste tootmise alal.

Enne Venemaale tööle minekut oli selline aeg, kus ma oma soovidele vastavat rakendust ei leidnud. Siis kutsus juhuse tahtel üks koolikaaslane mind Karjalasse.

Ma arvan ka, et esimesed aastad ETPs olid sellised, mida igal ehitusinimesel on vaja ? kogeda tööd platsi peal ja juhendada brigaadi. See etapp, kas lühemalt või pikemalt, on oluline oma erialal läbi käia. Seda kõike on vaja teada ja mõista, sest üks asi on kool, aga teine ju praktiline elu.

Iga päev tuleb teha kümneid ja sadu otsuseid ning valikuid. Edasi viib see, kui sa ei vali mugavamaid otsuseid, mida on juba aastaid järgitud, vaid teed teistsuguseid valikuid.

Tõenäoliselt on tulnud teha ka valesid otsuseid, kuid see on ikka parem kui otsustamata jätmine. Põhjustele, miks olen tehasesse püsima jäänud, on kaasa aidanud ka vene inimeste tundmine ja mõistmine. Kui oma tööd ikka südamega teha, tuleb inimestega otse kontakteeruda.

Ajakasutamine on oluliselt efektiivsem. Praegu ma suudan rohkem delegeerida, usaldan rohkem inimesi kui varem, tunnen paremini organisatsiooni.

Olin noorelt üsna kärsitu juht ja soovisin muutusi liiga kiiresti, kuid vene inimeste puhul see nii kiirelt ei toimi ning kõik võtab rohkem aega. See arusaam on hilisemas töös ka aidanud.

See oli minu elu tõsisem väljakutse. Mulle pakuti tehase direktori kohta ja pidin hakkama juhtima 170 inimest. Enne seda olin juhtinud vaid 5?7-liikmelisi ehitusbrigaade.

Soomlased andsid mulle kui juhile päris vabad käed ja ka iseseisvuse. Austria pool püüab rohkem kontrollida, rohkem tuleb investeeringuid tõestada ja seda isegi mitmeid kordi. Kui juba otsus on vastu võetud, tuleb seda ikka uuesti tõestada. Kohaliku tegevuse puhul soovitakse minna kuni detailideni välja.

Kõrghetk, arvan, on veel ees. Olen veel piisavalt noor.

- Viktor Valkiainen, Optiroci tegevdirektor, Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimees

Tunnen Aini alates tema Karjala perioodist, kus ta oli käivitamas ühte Venemaa tellisetehast. Ain on üks minu meeldivamaid kolleege. Tema asjatundlikkus, sihilikkus, rahulikkus ja lojaalsus on ka teistele eeskujuks.

Ain Inno väärtushinnangud on hästi paigas. Ta on veenudunud, et ka pere ja tervis vajavad hoolt. Tean, et Ainil on hästi spordilembene perekond.