Kaasaegne firma hindab üha enam isikupärast tegutsemiskeskkonda

Avalik ruum, olgu tegu siis kaupluse filiaali, koolimaja või tavalise kontoriga, ei püüdle viimastel aastatel enam selle poole, et olla ilmetu ja steriilne. Mõiste ?euroremont? kõlab pigem halvustavalt. Viimaste aastatega on tellijate maitse-eelistused muutunud ja silmaring märgatavalt laienenud, tunnistavad sisearhitektid.

Lisaks kaunitele kodudele tekib üha juurde ka ühiskondlikke ruume, mis kujundatud julgelt ja meeldejäävalt. Sisustamise tase paraneb iga aastaga ? üha rohkem kasutatakse ja hinnatakse kvaliteetseid materjale ja sisustuselemente. Sisekujundajad tunnistavad, et tellijate teadlikkusel on lõpptulemuse õnnestumises märkimisväärne roll ? mõlemat osapoolt rahuldava tulemuseni jõutakse ikkagi ainult koostöö ja vastastikuse usalduse kaudu.

?Viimasel ajal Eestis valminud äriruumid on tuntavalt eriilmelised,? ütleb Studio Gadise sisearhitekt Taevo Gans. ?Kui laiemalt vaadata, jagunevad äriruumid kas modernistlikumateks või konservatiivsemateks või teine variant ? sisearhitektil lastakse katsetada julgelt uute võtetega.?

?Firma imago peaks kajastuma ka tööruumides,? ütleb Gans ja nendib rahulolevalt, et üldjuhul on tellijad sellest teadlikud. ?Olgu tegu siis kaupluse, selle filiaali või mis tahes ruumiga, oma stiil peab olema äratuntav,? räägib Gans.

?Ka sisearhitektid ise on märksa professionaalsemad kui aastate eest,? märgib Gans. ?Tööd on palju ja kogemused talletuvad,? nimetab Gans.

?Positiivne nähtus on samuti see, et kasutatakse maksimaalselt kohapeal toodetut, materjali ja ka mööblit. Nii Standardi kui Thulema mööblitoodang on täiesti arvestatav,? kiidab Gans. Ainult toolid tuleb osta väljastpoolt, kuna neid meil veel ei valmistata.

Märkimisväärseid uuendusi ja muutusi äriruumide kujundamisel uuel aastal oodata ei ole, väidavad sisustusarhitektid. Küll aga muutuvad äriruumid, eriti büroopinnad, iga aastaga üha ökonoomsemaks ja ergonoomilisemaks.

Gansi sõnul tingis viimase suurema muutuse arvuti tulek ? arvutiga töökoht on märkimisväärselt vähendanud paberihunnikuid ja töökoht muutunud üha ökonoomsemaks.

Tõenäoliselt on lähiaastate suund endine: transformeeritavad, ökonoomsed töökohad, kus töö käib ainult aeg-ajalt, samuti vaadatakse ergonoomikat tööpaigal uue pilguga.

Sisearhitekt Maarja Valk- Falki sõnul on läinud aasta olnud sisearhitektidele huvitav ja töömahukas. ?Klientuur areneb jõudsalt ja koostöös teadlikuma klientuuriga on põnevam töötada, seda nii eramuprojektide kui ka ühiskondlike hoonete puhul,? ütleb Valk-Falk.

Ka sisearhitekt Tiiu Truus leiab, et klient on muutunud aastatega teadlikumaks: ?Teatakse täpselt, mida saada tahetakse, ja mõttetut priiskamist on üha vähem. Hind ja kvaliteet on paigas.?

Et klientidel jääb oma põhitöö kõrvalt üha vähem aega kujundusprobleemidega tegelemiseks, siis tehakse sisearhitekti palgates ära tubli eeltöö. ?Tutvudes sisearhitektide varasemate töödega ja leides selle õige, kelle stiil ja käekiri näib paremini sobivat, usaldatakse hiljem tööprotsessi käigus spetsialisti märksa rohkem.

?Sisearhitekt ei saa teha ka parema tahtmise juures head sisekujundust, kui ta ei istu tellijaga ühes paadis,? on Truus veendunud. Vastastikune usaldus on tähtis. Usaldust või usalduse puudumist on ka lõpptulemusest näha ? õnnestunud sisekujundusi on viimasel ajal üha rohkem.

?Sisearhitektide töö on viimasel ajal üha tihedamalt seotud lisaks ka arhitektiga ja see on suur samm edasi,? arvab Truus. Alad segunevad, piirid hajuvad ja lõpptulemuses võidab tellija.

Projekti õnnestumises mängivad peaaegu võrdset rolli kolm poolt ? tellija, teostaja ja väljamõtleja.