Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Bussifirmad jagavad konkursse vaidlustades turgu ümber

    ?Pole ühtegi hanget, mida poleks vaidlustatud,? ütles riigihangete ameti peadirektor Ülo Sarv. Tema hinnangul on vedajate kaebused olnud põhjendatud, sest maavalitsused seavad riigihanke ostjana kummalisi tingimusi, mida pole võimalik täita. Ta tõi näiteks Pärnumaa, kus kõigilt pakkujailt nõuti pesula olemasolu lõpp-peatustes, ja Ida-Virumaa, kus vedajad pidid korraldama sõidukite garažeerimise liini alguses ja lõ. ?i ole need vedajad midagi nii pahatahtlikud, kui maavalitsuste ametnikud näata pü, ?lausus Sarv.
    Sarve nõunik Peeter Milvere lisas, et tegu on vedajate sooviga turgu ümber jagada, mida maavalitsused sageli ei aktsepteeri. Siis tehaksegi tingimused sellised, et need sobivad paremini mõnele konkreetsele vedajale, ütles ta, lisades, et sageli tahetakse konkursi kaudu pikendada lihtsalt lepingut praeguse bussifirmaga.
    ATKO Grupp, mille rohkem kui 200 bussi vuravad enamiku Eesti maakondade teedel, on vaidlustanud ühistranspordi riigihanked Lääne-, Pärnu-, Ida-Viru ja Harju maakonnas. Kontserni nõukogu esimees Arvo Sarapuu ütles, et ei saa leppida olukorraga, kus maavalitsused teevad avaliku bussiliini riigihanke kvalifikatsioonitingimusi koostades sisuliselt suunatud pakkumisi kindlatele firmadele. Näiteks nõuab Lääne maavalitsus töölepingu seadust rikkudes, et sealsete bussijuhtidega oleks sõlmitud eellepingud. ?Võimatu on leida 32 juhti, kes oleks valmis meiega lepingu sõlmima veel enne, kui konkursi tulemused selgunud,? rääkis ta.
    Sarapuu tõdes, et ajutiste lepingutega ei saa kuigi kaua jätkata, sest firmadel pole võimalik sellises olukorras investeerida sõidukipargi uuendamisse. Vaja oleks lepinguid 7?10 aasta peale.
    ATKO kontsern omandas eelmisel aastal Harjumaa Liinid, mille bussid olid selleks ajaks vananenud ja tänaseks on ligi 30 neist välja vahetatud. ?Soovime pakkuda konkurentsivõimelist teenust üle Eesti ja siseneda ka kohalikele turgudele,? lausus firmajuht. Ta tõi näiteks Järvamaa, kus ATKO tulekuga kohaliku Assotransi kõrvale teenuse kvaliteet märgatavalt paranes.
    Sarapuu ütles, et tal pole midagi konkursi vastu, kui tingimused on mõistlikud. Sarapuu sõnul peaks välistatud olema pakkumise võitmine liiga madala hinnaga. Näiteks pakkus Taisto Harjumaal liinikilomeetri hinnaks 3.20 koos käibemaksuga. ATKO protestis selle, sest alla 8 krooni pole nende hinnangul võimalik Harjumaal reisijaid vedada.
    Harju maavalitsuse ühistranspordi nõunik Adolf Tur ütles, et nende reisijateveo riigihange on kohtus vaidlustatud juba 2002. aasta oktoobrist alates ja tänaseks otsaga ringkonnakohtusse jõudnud. ?Vaieldakse vaidluse enda pärast, sisulist arutelu pole,? lausus ta.
    Turi sõnul on osa süüd ka uuel riigihangete seadusel, mis näiteks ei näe ette, et liiga madalat hinda pakkunud firma saaks konkursilt kõrvaldada. Tur ütles, et ta on teinud ettepaneku, mille kohaselt võiks vana vedaja ilma igasuguse konkursita jätkata juhul, kui temaga rahul ollakse.
    Lääne maavalitsuse nõuniku Harri Ermani hinnangul on konkursitingimuste lõputu vaidlustamine ametnike aja ja maksumaksja raha raiskamine. ?Pakkumiseni ei jõutagi, sest vaidlustatakse juba kutsedokumendid,? selgitas ta. Avalike bussiliinide riigihange tuleks Ermani sõnul üldisest seadusest välja võtta ja seda võiks reguleerida ühistranspordiseadus.
    Tema hinnangul vaidlustab praegu hankeid üks kindel punt firmasid, kel endal pole võimalusi kvaliteetse teenuse osutamiseks või kes on oma maakonnas võlglaste nimekirjas. Tulemusena on ühistranspordi areng seisma pandud.
  • Hetkel kuum
Ekspert: ärme rabista kohustuslike e-arvete jõustamisega
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
Baltic Horizoni renditulust kadus kolmandik
Kinnisvarafond Baltic Horizon Fund teenis esimeses kvartalis 33% vähem renditulu ning fond langes kahjumisse.
Kinnisvarafond Baltic Horizon Fund teenis esimeses kvartalis 33% vähem renditulu ning fond langes kahjumisse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Õigel ajal loobumist takistab edasipürgimise kultuur
„Loobumine millestki või millegi lõpetamine on üks raskemaid otsuseid ja üks põhjustest on meid ümbritsev visaduse ja edasipürgimise kultuur“, ütles koolitaja Heiti Pakk saates „Teabevara tund“.
„Loobumine millestki või millegi lõpetamine on üks raskemaid otsuseid ja üks põhjustest on meid ümbritsev visaduse ja edasipürgimise kultuur“, ütles koolitaja Heiti Pakk saates „Teabevara tund“.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Eesti elanik pääses Iraani hõivatud laevalt
Täna pääses vabadusse aprilli keskel Hormuzi väinas hõivatud laeva MSC Aries pardal viibinud Eesti elanik. Ta on teel Eestisse ja tema perekonda on heast uudisest teavitatud.
Täna pääses vabadusse aprilli keskel Hormuzi väinas hõivatud laeva MSC Aries pardal viibinud Eesti elanik. Ta on teel Eestisse ja tema perekonda on heast uudisest teavitatud.
Maris Jesse: hulgifirmad püüdsid meeleheitlikult apteeke endale hoida salakokkulepete pärast
Hulgimüüjad tahtsid nii meeleheitlikult apteegiomandust säilitada seepärast, et see andis võimaluse väga tugevateks mitteametlikeks läbirääkimisteks ravimimüüjatega, rääkis endine sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse.
Hulgimüüjad tahtsid nii meeleheitlikult apteegiomandust säilitada seepärast, et see andis võimaluse väga tugevateks mitteametlikeks läbirääkimisteks ravimimüüjatega, rääkis endine sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse.