Tugevam ametiühing, suurem sõnaõigus töötajail

Marget Henriksen 14. jaanuar 2004, 00:00

Ametiühingute soov kaasata töötajaid ettevõtete juhtimisse on endaga kaasa toonud ägeda diskussiooni ühiskonnas. Kuna ametiühingud on oma nõudmisi põhjendanud sellega, et enamikus Euroopa Liidu riikides on töötajad esindatud ettevõtete nõukogudes, teeksin siin sellest valdkonnast ülevaate.

Kuna ELi tasandil pole töötajate ettevõtete juhtimises osalemise küsimust reguleeritud, kehtivad igas riigis oma reeglid. Kui mõnes riigis on töötajad esindatud ettevõtte nõukogudes või juhatuses ja neil on seal ka otsustusõigus, siis osas riikides, nt Suurbritannias, Hispaanias, Itaalias, pole peetud vajalikuks töötajaid ettevõtte juhtimisse kaasata. Hispaanias on kolmepoolsete lepingute tulemusena siiski mõned ametiühingud esindatud suurte riiklike ettevõtete juhtorganeis. Itaalias oli töötajail võimalik osaleda juhtimises oma osaluse kaudu. Ühise joonena võib välja tuua, et töötajad on kaasatud ettevõtete juhtimisse keskmise suurusega ning suurettevõtetes ja avalikes huvides tegutsevais organisatsioonides.

Austrias on vähemalt 40 töötajaga ettevõtte töönõukogul õigus valida 1/3 ettevõtte nõukogu liikmetest. Seevastu Belgias ei ole töötajad esindatud ei ettevõtete nõukogudes ega juhatustes. Töötajate esindamine suhtlemisel ettevõtte juhtorganitega toimub töö- ja töökeskkonnanõukogude tasandil. Mõnes avalikku teenust osutavas organisatsioonis (raudtee, ühistransport, ülikoolid) on töötajad esindatud juhtorganites.

Taanis on vähemalt 50 töötajaga ettevõtte töötajail õigus (mitte kohustus) valida vähemalt 2 esindajat ettevõtte nõukogusse. Soomes on vähemalt 150 töötajaga ettevõttes töötajail õigus osaleda ettevõtte juhatuses. Suures osas toimub töötajate huvide esindamine siiski tööandja ja ametiühingute vaheliste läbirääkimiste teel. Läbirääkimisi pidavas organis peab olema kuni 4 töötajate esindajat (viiendik liikmeist).

Prantsusmaal peab eraõiguslike juriidiliste isikute puhul vähemalt 2?4 töönõukogu liiget osalema ettevõtte nõukogu ja juhatuse koosolekutel konsulteerivas rollis. Avaliku sektori organisatsioonides moodustavad töötajate esindajad kuni 1/3 juhtorgani liikmeist ja nad tegutsevad nagu täisliikmed. 200?1000 töötajaga ettevõttes peab olema vähemalt 2 töötajate esindajat äriühingu juhtimisorganis ja üle 1000 töötajaga ettevõttes vähemalt 1/3 liikmeist peavad olema töötajate esindajad. Samuti võivad piiratud vastutusega äriühinguis osanikud kaasata juhtorganisse töötajate esindajad.

Saksamaal peavad üle 500 töötajaga ettevõtte nõukogus olema töötajad esindatud. 500?2000 töötajaga ettevõtetes peab nõukogu liikmetest olema1/3 töötajate esindajad ning üle 2000 töötajaga ettevõtetes peavad vähemalt pooled nõukogu liikmed olema töötajate esindajad. Taolistes suurtes ettevõtetes esindab nõukogu esimees äriühingu omanikke ja tal on otsustav hääl. Erandid on kivisütt, terast ja rauda tootvad ettevõtted, kus nõukogu esimees peab olema erapooletu ja töötajad võivad määrata tööasjade direktori, kes on ka juhatuse liige.

Kreekas on töötajad esindatud ettevõtte juhtorganis ainult nn sotsiaalses sektoris ? munitsipaalettevõtetes ja transpordisektoris, kus töötajad on esindatud läbi kahe tasandi. Kõige kõrgem tasand on sotsiaalset kontrolli teostav esindajate kogu, mis määrab ettevõtte strateegilised eesmärgid. Töötajate esindajaid on vähemalt 1/3 kogu liikmeist, 1/3 on tarbijate ja 1/3 valitsuse esindajad. Kogule allub juhatus, kus jälle 1/3 liikmeist on töötajate esindajad.

Iirimaal ei nõuta, et töötajad oleks esindatud eraettevõtete juhatustes. Mõnes avaliku sektori ettevõttes peab siiski 1/3 juhatuse liikmeist olema töötajate esindajad.

Luksemburgis kehtib nõue, et ettevõttes, millest vähemalt 25% kuulub riigile, mis saab riigiabi või milles on vähemalt 1000 töötajat, peavad töötajad olema kaasatud ettevõtte juhtimisse. Üle 1000 töötajaga ettevõttes moodustavad töötajate esindajad 1/3 juhatuse liikmeist. Riigiosalusega ettevõtteis peab olema vähemalt 1 esindaja iga 100 töötaja kohta, juhatusse ei tohi kuuluda vähem kui 3 töötajate esindajat (kuni 1/3 juhatuse liikmeist).

Hollandis valib ettevõtte nõukogu oma liikmed, omanikud, töönõukogu ning juhatus võivad esitada sinna oma kandidaate. Seadusega ei ole määratud töötajate esindajate proportsiooni nõukogus. Töönõukogu võib kasutada oma õigust soovitada kandidaate ettevõtte nõukogusse, kuid seadusega ei ole määratud töötajate esindajate proportsiooni, seejuures ei tohi ettevõtte töötajad olla nõukogu liikmed. Nõukogu liikmed peavad otsuste vastuvõtmisel lähtuma ettevõtte huvidest, töötajate soovitatud esindajad ei ole seega otseselt töötajate huvide esindajad.

Portugalis peab munitsipaalettevõttes olema töötajate esindaja nii juhatuses kui nõukogus. Tegelikult seda seadust ei täideta. Erasektorile on jäetud vabad käed, mis tähendab, et töötajate esindamine äriühingu juhtorganis sõltub poolte vahel sõlmitud kokkulepetest.

Rootsis on töötajate esindamine ettevõtte juhatuses laialt levinud. Pea kõigis enam kui 25 töötajaga ettevõtteis on töötajail õigus nimetada 2 juhatuse liiget. Ettevõttes, kus on vähemalt 1000 töötajat ja mis tegutseb vähemalt kahel tegevusalal, on töötajail õigus 3 esindajale ettevõtte juhatuses, kuid nad ei saa siiski kunagi moodustada enamust juhatuses.

ELi riikides on töötajate esin-dajate osalemine juhtorganeis reguleeritud erinevalt. Paljus sõltub töötajate kaasamine juhtimisse tavadest ja ametiühingute mõjuvõimust ühiskonnas.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:06
Otsi:

Ava täpsem otsing