Haidary saabus Eestisse ja pandi trellide taha

Maksu- ja tolliameti maksupettuste uurimise keskus (MUK) pidas Rapla Dairy eksjuhi Haidaryga tema tuttavast vahendaja kaudu läbirääkimisi pikki kuid. Afgaani õnnestus lõpuks veenda, et varem või hiljem jääb ta ikkagi kusagil maailma punktis politseile vahele ja targem on süüdistus vastu võtta.

Afgaani piimamees saabuski reede õhtul vabatahtlikult Moskva lennukiga Tallinna lennujaama. Seal ootasid teda MUKi ametnikud, kes Haidary vastavalt kohtu loale esialgu kümneks päevaks trellide taha viisid.

Maksupettuste uurijad jäid eile üksikasjades, näiteks kas Haidaryt võib veel oodata süüdistusi peale maksupettuse, kidakeelseks. Nad kommenteerisid Haidary saatust vaid nii palju, et nädala alguseks esitasid nad Haidaryle süüdistuse maksude maksmata jätmises. See süüdistus ootas Haidaryt alates eelmise aasta 28. aprillist. Kunagist tuntud piimaärimeest võib kohus karistada rahatrahvist kuni kolmeaastase vangistuseni.

Haidaryt süüdistatakse selles, et tema juhitud AS Rapla Dairy jättis 2002. aasta jaanuarist oktoobrini deklaratsioonides kajastamata ja riigieelarvesse üle kandmata 552 654 krooni käibemaksu.

Haidary tunnistas ennast esitatud süüdistuses täies mahus süüdi ning oli nõus tekitatud kahju hüvitama.

Eelmise aasta lõpus mõistis Tallinna linnakohus samas kuriteos süüdi Haidary alluvad ehk ASi Rapla Dairy toonase finantsdirektori Tatjana Potapova, pearaamatupidaja Valentina T?urbanova ning juhatuse liikmed Kristiina Kibe ja Väino Antonsi. Neile mõisteti trahvid 7000 kuni 20 000 kroonini ning kõik nad tunnistasid end samas käibemaksupettuses süüdi.

Sisuliselt oli tegemist käibe varjamisega, sest Rapla Dairy raamatupidamises ei kajastunud OÜ Bingotrade arved.

Rapla Dairy pankrotihalduri Peeter Allikvere teatel on ta ettevõtte raamatupidamisest leidnud ka andmeid, mis viitavad riisumisele. Haidary on nimelt oma Saku villa ehitamiseks kasutanud 700 000 krooni ulatuses piimakombinaadi ehk siis Rapla Dairy raha. Ka nimetatud juhtumit peaks uurima MUK, kuid eile ei soostunud ametnikud kommenteerima, kas Haidary süükoorem võib raskemaks muutuda.

?Maja kuulub juba ühele osaühingule, mitte Haidaryle endale,? nentis Allikvere Saku servas Sarapuu tänaval asuva imposantse villa kohta. Praegu on maksuamet maja arestinud.

Suure tõenäosusega on maja kantud osaühingu Trendler bilanssi selleks, et päästa see pankrotiprotsessi käigus mahamüümisest. Trendleri näol on tegemist 5 miljoni krooni suuruse bilansimahuga ettevõttega, mille käibeks märgiti 2001. aastal 21 290 krooni. Trendleriga seostatakse Haidary abikaasat.

Praegu jätkub kohtus ka perekond Haidary lahutusprotsess, mida pankrotihaldur Allikvere on püüdnud tulutult peatada kartuses, et nõnda viiakse pankrotipesast vara välja ning abielupaar ainult etendab erimeelsusi. Seni on kohus otsustanud, et halduril pole õigust lahutusprotsessi sekkuda.

Lahutusprotsessi sisu seisneb vara jagamises ning püüdes välismaa aktivad ehk näiteks raha pangaarvetel jätta Haidary ning kodumaised tema abikaasa omanduseks. ?Kui vara jagamine jõustub kohtu otsusega, siis pole enam midagi teha,? märkis pankrotihaldur Allikvere.

Kui palju piimakombinaadi raha neil välismaa kontodel asub, ei oska Allikvere täpselt öelda. Jutt on igal juhul miljonitest kroonidest, millest peaks maksukuriteo eest väljamõistetava tõenäolise trahvi eest tasumiseks jätkuma ? kui ei tule päevavalgele täiendavaid süüdistusi.

Rapla Dairy pankrotistus mullu 15. jaanuaril. Praegu leidub ettevõtte vastu 220 mln krooni tunnustatud nõudeid. Jaanuari lõpus kuulutab haldur välja enampakkumise ettevõtte varale, milleks on aega pakkumised teha 1. märtsini.

Praegu opereerib piimatööstusega Vene taustaga kapitalil rajanev OÜ Estmilk Production. Seda võib pidada ka üheks tõenäoliseks pakkujaks. Estmilk Productioni on asutanud Tallinna Äripank ja Vene piimatööstus Nutrinvest. Viimane on Venemaa juhtiv lastetoitude tootja. Kompaniile kuulub Venemaal üle kümne tehase.

Teine Rapla Dairy pankrotihaldur Toomas Saarma ütles möödunud aasta märtsis Äripäevale antud intervjuus, et Yaqub Haidary võib pääseda pankrotiprotsessist täiesti puhtana, sest ta polnud dokumente allkirjastanud.

Haidary polnud kunagi olnud see, kelleks ta end Rapla Dairys nimetas. ?Ei olnud ta selle ettevõtte omanik, juhatuse ega nõukogu liige, ta lihtsalt mängis oma osa nii hästi, et kõik teadsid ? Haidary on hozjain,? rääkis Saarma. ?Juhatuse liikmed, kes tegelikult siin midagi ei otsustanud, saavad kogu jama enda kaela.?

Haidary hakkas Eestis äri ajama 1990. aastate keskel. Temale kuuluv ettevõte Lacto võttis rendile pankrotiohus Rapla piimakombinaadi, mille territooriumile rajati Hansapangast võetud laenu eest 1998. aastal Eesti moodsaim piimapulbritööstus maksumusega ligi 200 miljonit krooni. Tööstust käis avamas president Lennart Meri. Aasta varem käis Lacto uut hapukooreliini avamas peaminister Mart Siiman.

Poliitikud hindasid Haidaryt kõrgelt. 2002. aasta lõpus soovis Reformi- ja Keskerakonna juhitud valitsus anda Haidaryle eriteenete eest Eesti kodakondsuse. Haidary eriteeneks peeti seda, et mees rajas Raplasse piimatööstuse ning investeeris 10 miljonit krooni Saku valla elamuehitusse. Elamuehitusse investeerimine osutus aga Haidary isiklikuks majaks. Valitsus jättis tähelepanuta ka kaitsepolitsei korduvad soovitused jätta Haidaryle kodakondsus andmata, sest ta võltsis Eesti elamisloa taotluse ankeeti. Pärast Äripäevas avaldatud artikleid otsustas valitsus siiski kodakondsuse andmisest keelduda.

2002. aasta lõpus üritas Siim Kallase valitsus eesotsas keskerakondlasest põllumajandusminister Jaanus Marrandiga anda majandusraskustes Rapla Dairyga seotud ettevõtetele 25 miljonit krooni abiraha. Valitsuse kava tekitas palju kriitikat ning Rapla Dairy jäi abirahast ilma.

Haidary ärid hakkasid kiiva kiskuma pärast seda, kui selgus, et Lacto pettis mitmeid Lääne-Euroopa äripartnereid, müües Eesti toodangu pähe mujalt toodud ja Eestis ümber pakendatud toodangut. Sellest sai firma kaela mitmekümne miljoni kroonini ulatuvad nõuded. Et pankrotist pääseda, viisid Haidary ja Hansapank Lacto vara uude ettevõttesse AS Rapla Dairy.