Jõukaimaks ettevõtjaks tõusis Enn Pant

Tallink Grupi juht Enn Pant ja teise kümne algusse jäänud ettevõtte juhatuse liige Kalev Järvelill on suutnud pelgalt seitsme aastaga muutuda Läänemere valitsejaiks. Mehed alustasid tühja taskuga, kaasas vaid sõprusmärgina Ühispangast saadud laenulepingud enamusosaluse omandamiseks laevandusfirmas.

Tõeliseks üllatajaks rikaste edetabelis on ASi Technomar & Adrem omanik Igor Izraeljan. Ligi 30protsendilise rentaablusega ettevõtte tegevusaladeks on vineeri jätkamine ja saagimine, spooni lõikamine ja sorteerimine ning kaablitrumlite küljeosade tootmine. Ligi 90% toodangust läheb ekspordiks, sellest üle neljandiku Ameerikasse. 2002. a ostis ettevõte Tasmo Ärigrupi enam kui 82 miljoni krooni eest. Technomar & Adremi viimaste aastate puhaskasum on ulatunud keskmiselt 100 miljoni kroonini.

Aastaga on kiiresti kasvanud meediaärimees Hans H. Luige, Valga Groupi omaniku Tiit Vähi ning Merko Ehituse juhtide Toomas Annuse ja Tõnu Toomiku vara väärtus. Annuse omanduses olevate aktsiate väärtus on aastaga suurenenud 232 miljoni krooni ning Toomiku omanduses olevate aktsiate väärtus koguni 324 miljoni krooni võrra.

Hans H. Luige varade väärtus on suurenenud 293 miljonit krooni. Temale kuuluv Ekspress Grupp ja kinnisvarafirma Minigert on viimastel aastatel tegutsenud väga kasumlikult.

Ekspeaminister Vähi varandus kasvas 264 miljoni krooni võrra. Vähi perekonna käes on suurosalused Silmet Grupis ja Pühajärve Puhkekodus. Silmeti puhul torkab silma see, et omandisuhted on seal lõpuks selgelt välja joonistunud. Vähile kuuluva Valga Groupi kõrval on Silmeti omanikeks väliseestlane Thomas Waldin ja läbi ühe oma firma Mehis Pilv. Aasta pärast ei tohiks Silmeti omanikud enam nii kõrgel kohal edetabelis olla, sest dollari kursi madalseis andis neile 2003. aastal tõsise tagasilöögi.

Oma positsioonides on tagasi andnud Urmas Sõõrumaa, kelle varandus on aastaga vähenenud 49 miljoni krooni võrra. Sõõrumaa on ilmselt aasta pärast taas kõrgemal kohal.

Aasta pärast võib kõrgemat kohta ennustada ka Endel Sifile, kelle kümnetesse miljonitesse ulatuvad investeeringud Bekkeri sadama arendamisse peaksid hakkama vilja kandma.

Aastaga on 100 jõukama ettevõtja varandus kokku suurenenud 4 miljardi krooni võrra, ületades 21 miljardit krooni.

Aasta tagasi ennustas Äripäev, et uues edetabelis ületatakse miljardi krooni piir. See jäi sedakorda küll saavutamata, kuid paljuski nii-öelda tehnilistel põhjustel. Enn Pandi jõukuse arvutamisel on aluseks võetud tema kontrolli all oleva investeerimisfirma Infortar praegune osalus Tallink Grupis. Möödunud aasta septembris kaasati Tallink Grupi omanike ringi uusi investoreid eesotsas maailma ühe juhtiva finantsinstitutsiooniga Citigroup, kellele loovutas osa aktsiatest ka Infortar. Seda arvestamata oleks Pant miljardi piiri ületanud.

Tallink Grupi ja ka BLRT Grupi omanike kõrged kohad Eesti jõukamate ettevõtjate edetabelis tulenevad paljuski tänu sellele, et nad pole veel kordagi dividende maksnud. Kogu teenitud kasum on investeeritud järjest uutesse projektidesse, mis on ka omakapitali äärmiselt kopsakaks kasvatanud. Samas tuleb tõdeda, et näiteks Tallink Gruppi rõhub tohutu laenukoormus, mis eelmise aasta lõpul küündis juba üle 5 miljardi krooni.

Kui aga Pakterminali omanikud oleksid paar aastat hoidunud dividendide maksmisest, oleks ka Aadu Luukase, Anatoli Kanajevi ja Endel Sifi arvestuslik jõukus ületanud tänaseks miljardi krooni piiri. Näiteks 2002. aasta aruande kinnitamisel suunasid Pakterminali omanikud dividendideks tervelt 554 miljonit krooni. Samasse suurusjärku on jäänud ka eelnevate aastate dividendid.

Tabeli koostamisel on arvesse võetud üksnes miljonäride osalused Eesti äriühingutes. Neile kuuluvat kinnisvara ning erainvesteeringuid (sealhulgas mitmesugustesse välisfondidesse) pole arvestatud. Seekordne tabel on arvult teine, eelmine ilmus 16. jaanuaril 2003.

Börsil noteeritud ettevõtete puhul on asi lihtne, aluseks on võetud 2004. aasta 14. jaanuari aktsiahinnad ning vastavalt sellele arvutatud iga miljonäri aktsiapaki väärtus.

Börsil mitte noteeritud ettevõtete väärtuse arvutamisel on Äripäev lähtunud lihtsast reeglist. Firma väärtuseks oleme lugenud ettevõtte omakapitali, millele on liidetud viiekordne 2002. aasta kasum. Ning siis on välja arvutatud igale aktsionärile kuuluv osa sellest. Samamoodi toimis Äripäev ka aasta tagasi.