Üks Tartumaa suurtalunik saab hakkama taluliitudeta

Tegelikult on Tartumaa talunikud kõige aktiivsemad ühistegevuses osalejad. Kui teistes maakondades kuulub taluliitudesse kuni viiendik põllumeestest, siis Tartu Põllumeeste Liidu juhatuse esimees Jaan Sõrra ei varja uhkust, et 94 protsenti maakonnas varutavast piimast ja 76 protsenti kasvatatud teraviljast tuleb liidu liikmetelt.

?Ainus suur mitteliige on Madis Avi,? tunnistab Sõrra ja avaldab lootust, et küllap seni poliitiliste erimeelsuste tõttu eemale hoidunud Avi kunagi ikka põllumeeste liidu uksele koputab. ?Omaette tegutsedes ei saa ta kätte vajalikku informatsiooni, näiteks Euroopa Liidu toetuste kohta, samuti on taluliit hea koht omavahel kogemuste vahetamiseks,? põhjendab Sõrra taluliidu kasulikkust.

Tartumaal Vara vallas tegutseva tulundusühistu Kaarli juhataja Madis Avi sõnul ei ole ta taluliitu eirates mitte midagi kaotanud ega võitnud. ?Kui mitte võiduna arvestada haritavate hektarite pealt makstavat väikest liikmemaksu,? muigab Avi.

Tema hinnangul tegutseb võimul oleva Rahvaliidu käepikendus Tartu Põllumeeste Liit liiga palju poliitikaga ja liiga vähe tootmise organiseerimise ning realiseerimisega. ?Taluliit ei aita näiteks teravilja vahendada, olen selleks juba aastaid kasutanud Kemira abi,? räägib Avi.

Avi täpsustab, et kui Eesti eksportis mullu kokku 1300 tonni kaera, siis TÜ Kaarli müüs ASi Kemira GrowHow kaudu eelmisel aastal Saksamaale 1000 tonni kaera. TÜ Kaarli on suurim kaerakasvataja Eestis ? ühistu käsutuses olevast 1300 hektarist maast on kaera all 800, ülejäänul kasvatatakse peamiselt rukist ja loomasööta.

Eesti vanim tegutsev põllumajandusühistu Kaarli moodustati 1990. aasta märtsis ehk enne põllumajandusreformi. Paarkümmend Vara kolhoosi endist liiget eesotsas endise peaagronoomi Aviga muretsesid raha, et maksta kinni Vara kolhoosi üle miljoni rubla küündiva võla ning said vastu põllumajandustehnikat, viljalaod ja -kuivatid.

?Kui põllumajandusreformi käigus jagati rahva vahel majandite vara, siis Vara kolhoosnike vahel jagati põhimõtteliselt võlga,? meenutab Avi ühistu moodustamist.

Täna kuulub Avile 75 protsenti TÜst Kaarli. Ülejäänud veerand jaguneb 19 ühistuliikme vahel, kellest enamik on pensionärid.

Avi sõnul on Kaarli pidanud algusest peale ise hakkama saama. ?Me ei kõlvanud 90ndate aastate alguses taluliitu, sest olime nende mõistes liiga suured,? ütleb Avi. ?Tootjate liitu ei kõlvanud me ka, sest sinna kuulusid sovhoosid-kolhoosid.?

Avi kinnitusel on Kaarli investeerimisel lähtunud alati sellest, et end mitte kinni laenata. Paari uue kombaini ja traktori soetamiseks on kasutatud liisingut. Viimane ost oli 140 000 krooni maksev Lada baasil ehitatud väikeveoauto.

Tartumaa ühe suurema teraviljakasvataja TÜ Mäksa Seeme juhatuse esimees Reinu Saluoks ütleb, et kuigi saaks ka üksi hakkama, on põllumeeste liitu kuulumisel kindlad eelised. ?Paneme raha kokku ja hulgi ostes saame väetisi ning mürkkemikaale odavamalt,? loetleb partetu Saluoks plusse. ?Samuti on liidu konsulendid väga head.?