Tunnete vallandamine vallandab ka organisatsiooni tulemused

Kaupo Saue 26. jaanuar 2004, 00:00

Nii nagu juht tunnetest mõtleb, nii ta ka käitub ja vastava tulemuse saab, sest tunne tähendab liikumises olevat energiat ning tunded ja energia on tihedas omavahelises seoses. Tunnete kohta eksisteerivad aga mitmed müüdid, mis mõjuvad organisatsiooni tulemusele halvasti.

Tulemus: selliselt mõtleva juhi juhtimisstiil on eesmärgile suunatud ja strateegiline, suhete valdkond jääb tähelepanu alt välja. Meeskond tajub sellist juhti hoolimatu, kaugena ja vaid kasumile orienteerituna. Inimesed ei tunne ennast väärtustatuna, nad on juhi jaoks vaid tööjõud. Suureneb tööjõu voolavus, väheneb lojaalsus ja inimesed panustavad alla oma võimete.

Tegelikult: tunnetel on äris oluline koht. Kriisis töötaja on töövõimetu ja võib sellega nakatada ka meeskonda. Juhi käes on võimalus vallandada inimeste energia ja võtta see kasutusele. Optimistlik töötaja on tulemuslikum.

Tulemus: sellise mõtlemisega juht väärtustab mõtteid ja ei arvesta tunnetega, mis soodustavad või takistavad mõtete elluviimist. Ta jääb hätta muutuste sisseviimisel, tekivad raskused ja inimeste vastupanu. Üks asi, millest tema meeskond ilma jääb, on juhi väljendatud heameel ja osavõtlikkus.

Tegelikult: tunded ja mõtted on mõlemad olulised ja omavahel seotud. Juht on töötajate mõjutamisel tulemuslikum, kui ta väljendab nii oma tundeid kui ka mõtteid.

Tulemus: selliselt mõtleva inimese jaoks tähendab tugev olemine väga suurt enesekontrolli ja tunnete mahasurumist. Väliselt tajutakse teda kinnise ja pinges olevana. Tema seltsis pingestuvad ka töötajad. Tunnete mahasurumise tagajärjel hakkab stress kuhjuma. Siit tulenevalt juht kas haigestub või hakkab ebaadekvaatselt tundeid väljendama, mis tekitab omakorda uusi probleeme.

Tegelikult: tugev olemine tähendab oskust oma tundeid teadvustada ja reguleerida. Tunnete adekvaatne väljendamine on küpsuse märk.

Tulemus: inimene arvab, et selline ma olen ja ma pole võimeline arenguks. Ta ei püüagi arendada oma suhtlemisoskusi ja õigustab seda oma iseloomuga. Tal puudub usk töötajate arenemisvõimesse. Arenguvestlused ei toimi ja juht ei panusta meeskonna juhendamisse.

Tegelikult: EQ on elu jooksul väga palju arendatav ja õpitav. Juhil, kes usub arengut, on paremad eeldused luua õppiv ja muutustega kohanev meeskond. Ta on avatud tagasisidele ja see soodustab avatud kommunikatsiooni meeskonnas.

Koolitusfirma Vain SMD juht Peep Vain (pildil vasakult alt esimene) on loonud kollektiivis vaba ja rõõmsa oleku. Tema väärtushinnangutes on lõbu ja rõõmus olemine üks olulisemaid. ?Kui asi ei ole lõbus, siis võiks ta hoopis olemata olla,? ütles Vain. Nende kollektiivis on iga aastaga kasvanud aus olemise võime ja tahe.

Tegelike tunnete tagasipeegeldamise kaudu hoitakse kolleege rumaluste tegemisest. Väikesed solvumised ja solvamised on seejuures loomulikud, kuid mitte katastroofilised. Aus olemine ja julgus oma tähelepanekuid öelda aitab õhustikku parandada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing