Eesti suurima panga ? Sotsiaalpanga lõpp

Eda-Liis Kann 28. jaanuar 2004, 00:00

Täna võime rääkida vaid suurpanga põhjaminekust, mis poole aastaga tühjaks kanditi.

Riigi rahavoogude suunamine ühest pangast teise tõi Sotsiaalpanga hukule muuhulgas kaasa Ühispanga tõusu.

1994. aasta alguses alustab rahandusministeerium riigiraha väljaviimist Sotsiaalpangast, hoolimata Eesti Panga kriitikast. Riigiraha väljaviimine muutis oluliselt jõuvahekordi Eesti pangandusturul. Seni esimest-teist kohta jaganud Sotsiaalpank jääb nüüd esikolmikust välja ning suveräänse liidri Hansapanga järel suureneb Ühispanga ja Põhja-Eesti Panga turuosa. 500 miljonit krooni pankades olevat eelarveraha jaotubki peaaegu võrdselt nende pankade vahel.

Kuni riigiraha viimiseni Ühispanka oli see olnud silmapaistmatu. Riigiraha saamiseks pidi Ühispanga juht Hanschmidt tegema diili rahandusministeeriumi kantsleri Enn Pandiga, kes käsutas riigi raha paigutamist.

Hanschmidt mängis Pandiga paar kuud tennist ning Eesti Ekspressi andmetel on Hanschmidti golfi mängimine õigete inimestega toonud pangale üle 200 mln krooni. Hanschmidt tegi ka diili Tallinna linnapea Robert Lepiksoniga, kelle ajal saabus Ühispanka linna eelarve. Kuid linnapeast ei saanud Ühispanga avalikku aktsionäri nagu Enn Pandist.

Eesti Panga vahendusel leitakse esialgne lahendus Eesti Sotsiaalpanga krahhi vältimiseks. Pool aastat tagasi Arengupanga aktsiate kontrollpaki omandanud Andres Sarri ja Meelis Milderi firmad on võtnud vastu pakkumise osta Sotsiaalpanga aktsiaid ja võtta üle panga juhtimine.

Meelis Milder ja Andres Sarri suutsid läbi viia Baltika ja Tallinna Ekskavaatoritehase erastamise töökollektiividele rublade eest. Eksperimendi korras, mille käivitas varasem Edgar Savisaare valitsus. Baltika ja Talleks annavad siiani tublisti tööd ja maksavad makse.

Augusti alguses ostabki Arengupank üle poole Sotsiaalpanga aktsiatest nominaalväärtusega 30,5 mln krooni. Ekspertide hinnangul see veel Sotsiaalpanka ei päästa, vaja läheb kohe 250?300 miljonit krooni.

Valitsus ja Eesti Pank lubavad paigutada pärast halbade laenude mahakandmist 7 krooni ja 70 sendiseks muutunud panga aktsiakapitali 70 miljonit krooni.

Eesti Panga ametnik Urmas Somelar on saanud panga juhatuse esimeheks ja peab läbirääkimisi välisinvestoritega. Kuna panga juhtkond peab võimalikuks, et positiivse tulemuseni jõutakse juba aasta lõpus, loodetakse, et kliendid ei hakka massiliselt pangast raha välja võtma.

Siiski kavandab rahandusminister Heiki Kranich, kel valus kogemus enda juhitud Lääne-Eesti Pangaga, riigi raha mujale paigutamist.

Hoiupanga juht Olari Taal hoolitseb selle eest, et see raha osaliselt läheks Hoiupanka.

15. august 1994 kuulutab Eesti Pank välja Sotsiaalpanga moratooriumi, kliendid on paanikas, Sotsiaalpangas on sel ajal 110 miljonit krooni riigiettevõtete ja ametnike raha. Septembri alguses otsustavad Sotsiaalpanga juhid aktsionäride survel viia kohtusse panga pankrotiavaldus.

Sotsiaalpanga tegevuslitsents tühistati 1995. aasta mais. Sotsiaalpanga õigusjärglasena jätkas tööd AS ESB Finantskontor, kelle ülesandeks oli Sotsiaalpanga bilanssi alles jäänud laenude tagasinõudmine. Aasta hiljem aga kuulutati välja ESB Finantskontori ASi pankrot.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:37
Otsi:

Ava täpsem otsing